Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.