Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Rotstopiga töödeldud kuusekänd värvub roheliseks.

Juurepess ehk täpsemalt kuuse-juurepess ja männi-juurepess on seenhaigused, mis kahjustavad peamiselt okaspuid. Seene eosed levivad õhu kaudu puude juure- ja tüvehaavanditele ning kändudele. Kännud nakatuvad hulgaliselt suviste raiete ajal. Soodsatel tingimustel levib seen ka juurekontaktide kaudu edasi lähedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad üha laienevad haiguskolded. Pärast haige metsa raiumist nakatab kändudes püsiv seen puid ka sirguvas noores metsas.

Nii istutatud noor kuusk võib nakatuda juurepessuga.

Juurepessust kahjustatud puid meelitavad ligi mitmesuguseid puud kahjustavaid putukaid, ka on nende puude vastupanuvõime tugevamatele tuultele nõrk. Kuusel võib juurepess kallal olla aastaid nii, et puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haiguse välistunnused on vaigujooks juurekaela piirkonnas, vanematel puudel tüve allosa paksenemine (nagu pudel) ja võra kahvatu värvus.

Juurepessu kutsutakse ka kasvukoha haiguseks, kuna seda tekitav seen eelistab parasniisket mulda ning väldib liigniiskust. Samuti soodustab seene levikut inimtegevus, eriti hooldusraied okaspuupuistutes. Seda kahel põhjusel – esiteks tekivad värsked kännud, teiseks aga on selles vanuses puudel juured omavahel kontaktis ning seen levib puult-puule. Nii soovitataksegi juurepessu leviku piiramiseks majandada okasmetsi hooldusraieteta või teha hooldusraieid jahedamal perioodil (ööpäeva keskmine temperatuur alla +5°C), kui seeneeoste levik on väiksem.

Tüvemädanik on hävitanud kuuse südamiku.

Suure juurepessuohu tõttu pole mõistlik rajada endistele põllumajandusmaadele ja varem juurepessust kahjustatud puistute asemele okaspuu puhtkultuure – tasub eelistada leht- ja segapuistusid. Sellistel aladel tuleks kindlasti raiet teha talvel (tähtis on mitte vigastada kasvama jäävaid puid), kuna miinustemperatuuride korral on kändude nakatumise oht väike. Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saab juurepessu levikut oluliselt piirata.

Võimalik on okaspuukände peale raiet pritsida ka bioloogilise vahendi Rotstopiga. Biopreparaat sisaldab hiidkooriku eoseid, mis on juurepessu konkurent ning takistab kändude pessuga nakatumist. Lihtsamalt öeldes on hiidkoorik samuti seen, mis takistab juurepessu tekitaval seenel kasvamist. Just Rotstop ongi see vahend, mis metsas kännud roheliseks värvib ning beežid laigud kändudel on hiidkooriku viljakehad. Juurepessu leviku, tekitatava majandusliku kahju ja võimalike tõrjemeetodite kohta on Maaülikoolis valmimas eraldi uurimus. Selle valmimise järel saab Eestis toetuda juba värsketele andmetele.

Paanikaks metsaomanikel põhjust pole, juuremädanike levik on tunduvalt väiksem kui muude metsakahjustuste mõju. Nii näiteks määrati 2016. aastal juuremädanike tõttu lageraidesse 174,4 ha metsa. Kogu 2016. aastal halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse määratud puistute pindalast (3 640,9 ha) moodustab see vähem kui 5%. Alati saab oma küsimustega pöörduda ka lähimasse Metsaühistusse, otsekontaktid leiad siit lehelt

The post Rohelised kännud metsas! Mis need on? appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Eesti Maaülikoolis toimunud seminaril „Kas Eesti metsamajandus on jätkusuutlik?“ käsitles teemat Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Jätkusuutlikkuse mõiste võeti kasutusele kolmekümne aasta eest. Lühidalt öeldes tähendab see metsade majandamisel kolme eri väärtuse tasakaalustatud taastootmist. Nendeks väärtusteks on majanduslik (metsast saadav tulu), ökoloogiline (metsa ökoloogiliste funktsioonide täitmine ja elurikkuse säilitamine) ja sotsiaalne (metsast saadavad ühiskondlikud hüved). Kõik need väärtused peavad olema tasakaalus, ühte ei tohi teisele eelistada.

Erametsaomanikele soovitab Rosenvald järgida võimalusel neidsamu printsiipe. „Et erametsaomanik metsa majandades ei unustaks ka elurikkust ning tööhõivet. Kõige selle vahel tuleks leida tasakaal. Muidugi, väikemetsaomanikel on seda kõike raske teha, eelkõige peaks tasakaalustatust vaatlema riigi tasandil. Riigimets võikski olla selleks, millega tasakaalustatakse erametsade pigem majanduslike eesmärkide täitmist.“

Metsaühistu liikmed on aktiivsed metsuuendajad. Pildid tulevikukuusik!

Üldist metsanduse jätkusuutlikkust saaksid erametsaomanikud Rosenvaldi sõnul edendada aga metsi uuendades. Nimelt on erametsades tendents okaspuumetsade osakaalu vähenemisele ning lehtpuumetsade laiemale levikule. Ka siin tuleks Rosenvaldi hinnangul näha eelkõige suurt pilti. „Palju on erametsades okaspuumetsade asemele tulnud lepavõsa, mille majanduslik väärtus on väike. Uuendada tuleks neid pindu kuusega, kuid mina elurikkuse uurijana soovitaksin siinkohal mitte kuuske istutada, vaid uurida ka teisi võimalusi. Võib püüda majandada näiteks valikraietega,“ rääkis Raul Rosenvald.

Metsandusteadlase jutu taustal paistavad positiivselt silma Metsaühistu liikmed, kes on juba aastaid olnud eeskujulikud metsauuendajad. Jätkusuutlikult metsa majandav omanik saab Metsaühistu kaudu ühineda ka PEFC sertifikaadiga. Kui ka Sina soovid, et mets saaks kestlikult majandatud, võta ühendust sobiva metsaühistuga, mille kontaktid leiad veebist.

The post Jätkusuutlikku metsandust saab edendada iga metsaomanik appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Toetusega aitab riik erametsaomanikul kasvatada uut metsa. Selleks toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta vanuste metsapuutaimede hooldamist.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal metsa uuendamisele või metsapuutaimede hooldamisele tehtud kulud. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetusega saab metsaomanik tagasi kuni 80% metsapuutaimede soetamise kogumaksumusest, maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta, metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna paljud erametsaomanikud peavad metsauuendamist kalliks ettevõtmiseks, rääkis Eesti Maaülikooli metsandusprofessor Hardi Tullus. Sõltuvalt kasutatavtest võtetest ja uuendusmaterjalist, on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

“Loodus midagi tühjaks ei jäta ja igale raielangile kasvab uus mets, kuid meie looduses valdavalt lehtpuumets. Seal on palju selliseid liike, mille puidu väärtus on väga madal. Aga me tahaksime ikkagi kasvatada selliseid puuliike, millest me ka saematerjali saame,” rääkis Tullus.

Toetuse andja, SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv, otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Esimese detsembrini saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas Põlva linnas, metsaühistu kontoris. Ühistu juhatuse liige
Tarmo Lees andis ülevaate ühistust ning selle tegevusajaloost ja ühistu poolt metsaomanikele pakutavatest teenustest. Muuhulgas ilmnes Leesi jutust tõsiasi, et Eesti suurima metsaühistu liikmete arv hakkas jõudsalt kasvama just aastal 2009, kui ühistu poolt lisandusid senistele nõustamistele-koolitustele ka metsamajandamise teenused, mille järele liikmetel oli ühine vajadus. 159 liikmelt aastast 2008 on tänaseks ühistuga liitunute metsaomanike hulk suurenenud 760 liikmeni ja oluline roll selles on kindlasti just ühiselt korraldatud metsamajandamisega seotud tegevuste korraldamine. Seda ilmestab fakt, et näiteks ühiselt korraldatud maapinna ettevalmistamise, ühiselt hangitud metsapuutaimede ja ka raiete maht alates 2009 aastast on 10 kordistunud.

„Kahetuhande üheksandal aastal hakkas riik SA Erametsakeskuse kaudu edendama ühistute tegevust metsade majandajatena,“ rääkis Lees.

Et teooriale järgneks ka praktika, siirduti peale sissejuhatavat loengut raielangile, kus töö parasjagu pooleli. Metsakonsulent Kalle Peterson selgitas, et langi keerulise reljeefi (lank asub mäenõlvakul) tõttu tuli töid organiseerida n-ö „kompleksmeetodil“ – seal kus võimalik, teeb tööd metsalangetustraktor ehk harvester, kuhu aga masin ei pääse, tulevad langetustööd tegema saemehed. „Neid masinamehi, kes sellisel langil suudavad töötada, on meil vähe,“ rääkis Peterson. „Selleks peab olema „mägieestlane“, kallakutel tuleb olla julge, aga mitte hulljulge. Muidu võib tulemuseks olla ümberaetud masin või miskit veel hullemat.“

Et metsaraie korraldamine ja selleks usaldusväärsete partnerite leidmine on vaid üks metsaühistute poolt pakutavatest teenustest, olid kõne all ka teised ühistu poolt pakutavad teenused. „Meie ühistu poolt korraldatuna saavad metsaomanik kõik vajalikud tööd tehtud,“ rääkis Peterson. „Raie järel maapinna ettevalmistamine, istikute hankimine, istutamine, noorendiku hooldus, hiljem harvendusraie – ühistu aitab kõike korraldada. Tihti tuletame metsaomanikule ka meelde, et nüüd oleks õige aeg üks või teine töö ette võtta. Kui metsaomanik püüaks kõike ise teha, oleks ta hädas. Esiteks peavad tal olema head metsanduslikud teadmised, teiseks tuleb tal ka kõik tööd ise organiseerida. Leida tegijad ja neid kontrollida. Ühistu korraldab tema eest need asjad ära,“ sõnas konsulent.

Petersoni jutust tuli välja ka see, et üksiku metsaomaniku jaoks on mitmed asjad hulga keerulisemad, kui ühiselt ühistu kaudu tegutsedes. Näiteks metsataimede istikuid ei pruugi üksiksoovijale õigel ajal jätkudagi, ühistu kaudu saab aga taimed kindlalt ja soodsalt.

Tudengid tundsid huvi ka selle vastu, et miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja. Kasvava metsa raieõiguse saab ju ka mõnele erafirmale müüa ning omanik peaks olema ju muredest prii! Metsaühistu esindajate vastus küsimusele oli aga tegelikult väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid Põlvamaa Metsaühistuga appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.