Stipendiumi asutamise taga on Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees, kes kümmekond aastat tagasi oli Põlva maakonna erametsanduse tugiisik. „RMK oli aasta tagasi juba oma stipendiumi asutanud ja siis tekkis mõte, et võiks olla ka erametsanduse poole pealt selline toetus õpilastele,“ rääkis Lees. „Luua koolis kohapeal vaatasin, et õpilastel on ikka kole keeruline sinna jõuda. Ja kuna siis oli ka see MASU-aeg, tegi see õpilaste võimalused veelgi keerulisemaks. Stipendiumiga tahtsime natukenegi nende õppimist kergemaks muuta.“

Stipendiumi määramise komisjoni kuulub ka SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, kes iseloomustab stipendiumit kui „väga tänuväärset ettevõtmist.“ Auna sõnul on eriti oluline see, et tugi õppimiseks tuleb kodukandist. „See on ju tugev sõnum – Sa oled oodatud koju tagasi, meie endi metsade eest hoolt kandma! Aastate jooksul on kõik laureaadid olnud innukad ja edasipüüdlikud, päriselt ka metsanduse vastu huvi tundvad. Loodan, et enamuse stipendiumi saajate tööelu möödubki nüüd Põlvamaa metsade vahel.“

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koolis alati olnud palju Põlvamaalt pärit õpilasi. Tema hinnangul on väga tore, et ühe piirkonna erametsaomanikud toetavad oma piirkonna tulevast metsameest. „Selle stipendiumi eesmärgiks on toetada neid noori poisse-tüdrukuid, kes on pärit just sealt piirkonnast, Põlvamaalt. See toimub lootusega, et noored ikka kodukanti tagasi läheksid ja seal rakendust leiaksid ja võib-olla üldse laiemalt – et nad ikka metsanduses tööle asuksid,“ rääkis direktor.

Stipendiumi määrajate lootus – et noored hakkaksid tööle ikka õpitud erialal ja seoksid end ka tööalaselt Põlvamaaga, on täitunud. Esimene Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saajal, Kaivo Kaljuveel, on Põlvamaal maakodu ja ka töiselt on ta tihti Põlvamaal. Tema sõnul aitas stipendium tookord, kümme aastat tagasi, teda palju. „Stipendiumi saamine toona andis mulle juurde rahalisi võimalusi, sest koolis pidi ju käima kodust kaugel ja ka söök oli vaja ise osta. Seega polnud enam vanemate rahaline toetus nii oluline. Natukene raha sain ka kõrvale panna, mille kulutasin lõpuks oma peamisele hobile jahindusele,“ rääkis Kaivo.

Ka viis aastat tagasi Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud Piret Jüriöö on jätkuvalt tegev Põlvamaal metsanduses. „Pole peale Luua lõpetamist metsandusest kaugemale vaadanud. Kooli ajal olin RMK-s raietööline, peale seda läksin Põlva Metsaühitusse tööpraktikale ning sealt edasi jõudsin oma praeguse töökohani. Töötan Eesti Metsahindajas metsakorralduse büroo spetsialistina lisaks olen ka sooritanud taksaatori eksami. Veel olen Eesti Metsamajandajate Seltsi juhatuse liige ja toimetan seltsis peamiselt toetuste taotlemisega,“ rääkis Piret.

Ta lisas, et stipendiumi saamine motiveeris teda rohkem õppima ning andis kinnitust, et metsanduse õppimine on õige valik!

Varasemad stipendiaadid:

2010/11 – Kaivo Kaljuvee

2011/12 – Kuldar Ilm

2012/13 – Andi Jaaska

2013/14 – Andi Jaaska

2014/15 – Taavi Ojala

2015/16 – Piret Jüriöö

2016/17 – Kristjan Kattai

2017/18 – Karl Jürgen Pall

2018/19 – Karl Jürgen Pall

The post Kümme aastat Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Metsaluikede pere kasvatab Räpina kandis peaasjalikult vilja ja kartulit, kuid lisaks põllumaale kuulub talule ka 11 ha metsa. Kuni viimase ajani jätkus peremehe tähelepanu vaid põllule, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas Endel Metsaluik mõtlema ka metsa majandamise peale. Ja siinkohal andsid selleks tõuke agressiivsed metsaülesostjad.

“Tegelikult saigi kõik alguse sellest, et ma sain pidevalt telefonikõnesid, kus muudkui üritati minu metsa osta,” meenutas ta. “Mul tekkis küsimus, mis valu just minu metsaga on ja sealt tuli mõte hakata ise oma metsa majandama ja seeläbi tekitada talule juurde veel üks tegevusvaldkond.”

Metsaluige sõnul sai ta mõtte liituda metsaomanikke koondava Põlvamaa Metsaühistuga oma sõbralt, kes oli juba ühistu liige ning ühistu tegevusega väga rahul.

Põlvamaa Metsaühistu tuhandes liige on Endel Metsaluik, kellele ühistu juhatuse liige Tarmo Lees (vasakul) andis sellel puhul üle kopsala kingituse – 1000 taimeistikut.

Eesmärk – metsa võimalikult palju väärindada

Metsaluik lisas, et tema ei pea metsamajandamise all silmas mitte niivõrd puidu kiiret müüki, kuivõrd metsa saadava puidu võimalikult kaugele väärindamist.

“Ma olen väljaõppinud tisler ja tean, et kvaliteetset õhkkuiva ja korralikult staabeltatud lauda on mööblimeistritel alati vaja. Praegu kuivatatakse puit kiiresti kuivatites, kuid selle puidu kvaliteet pole võrreldav paar aastat õhu käes kuivanud laua või prussiga,” rääkis ta.

Talunik lisas, et maal ellujäämiseks ei piisa ainult toorme müügist, mistõttu on ka tema talu alustanud omakasvatud kartuli koorimisega ja müügiga ja seda mõtteviisi tahetakse rakendada ka metsamajandamisel. Seda enam, et metsa on vaid 11 ha, mistõttu soovib ta saada sealt maksimaalset tulu ja samuti kavatseb Endel Metsaluik oma tulevase uue maja palgid saada just kodumetsast.

Lõuna-Eesti metsaomanikud usuvad ühistegevusse

Põlvamaa Metsaühistu on üks kaheksast ühistust, mis on koondunud üle Eesti tegutseva ühtse Metsaühistu märgi alla.

Praegu koondab Metsaühistu võrgustik juba 5000 liiget, kuid eriti hindavad ühistegevust Lõuna-Eesti metsaomanikud, kuna Põlvamaa Metsaühistul on juba 1000 liiget ning Võrumaa  Metsaühistul on 1000 liikme maagilisest piirist puudu mõnikümmend metsaomanikku. Valgamaa Metsaühistu liikmete arv jääb pooletuhande piirimaile.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on ühistute populaarsuse kasvu taga asjaolu, et metsaomanikud on aru saanud, et kõige usaldusväärsem on asju ajada läbi ühistu. “Meie poole võib pöörduda kõikide murede ja küsimustega, metsaühistu võib omaniku soovi korral organiseerida raietöid, hooldusraiet, raietööde järelevalvet, raielangi korrastamist pärast raiet ja puidu müügi ja vajadusel korraldame ka raieõiguse või metsakinnistute enampakkumisi,” loetles Lees ühistu pakutavaid teenuseid.

Põlvamaa Metsaühistu verivärske liige Endel Metsaluik on samuti seda meelt, et metsa ei tasu võõrastele müüa, vaid majandada seda ühistu toetusel ise. “Ettevõtjana tean, et kiire tulu tähendab ka suuri makse ja raha ongi läinud, aga metsa majandamine tagab pideva sissetuleku ka tulevastele põlvedele,” ütles ta.

The post Põlvamaa Metsaühistul on nüüd tuhat liiget appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi sai Karl Jürgen Pall

Noormehe enda sõnul on ta metsandusest huvitatud juba varasest noorusest. „Juba väiksena tegutsesin metsas koos vanaisaga. Vanaisal on metsaomanik ja tema kõrval huvi metsanduse vastu tekkiski. Masinad huvitavad mind ka, juba viieaastaselt tahtsin suureks saades hakata harvesterioperaatoriks. Nii oligi minu jaoks parim valik Luua Metsanduskool. Loomult olen maksimalist ning pingutan õppimisega. Tulemused on head ja nii otsustasingi stipendiumile kandideerida. Muidugi on hea meel, et just mina stipendiumi sain,“ rääkis Karl Jürgen. Lisaks õppimisele tegeleb noormees ka aktiivselt spordiga, meelisalaks on orienteerumine. Sel suvel esindas Karl Jürgen orienteerumises ka kooli. Lisaks käib ta meelsasti jõusaalis ning tegeleb teiste spordialadega.

Oma tulevikku soovib Karl Jürgen kindlasti siduda Lõuna-Eestiga. „Tahan kodupaigas metsandust arendada,“ sõnas ta.

Stipendiumi andis üle Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees

Stipendiumi üle andnud Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees lisas, et Luua Metsanduskooli õpilased on väga hea ettevalmistusega – seda on tõestanud ühistus praktikal olnud noored. „Nüüd viimastel aastatel on meil olnud mitmeid praktikante. Luua Metsanduskooli poisid on olnud väga tublid, asjalikud ja iseseisvad. Teevad tubli tööd ja räägivad kaasa ka tööde planeerimisel,“ rääkis Lees.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.

Nimelisi stipendiume on ühtekokku kuus. Pildil metsandusvaldkonna stipendiaadid.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium, Lõuna-Eesti Erametsa OÜ stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2016/17 – Kristjan Kattai
2015/16 – Piret Jüriöö
2013/14 – Andi Jaaska
2012/13 – Andi Jaaska
2011/12 – Kuldar Ilm
2010/11 – Kaivo Kaljuvee

The post Põlvamaa Metsaühistu toetab Luua Metsanduskooli õppurit stipendiumiga appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Koostaja on välja toonud ka olulisemad märksõnad, mis erametsandust neil aastatel iseloomustasid. Ülevaade on saanud selline:

2013. aasta: jahiseadus, jahindusnõukogud, metsaseaduse muudatused, metsaühistute ühine taimehange
2014. aasta: e-metsateatis, tüütud helistajad, looduskaitse, puidu ühismüük
2015. aasta: metsauuendus ja metsataimede nappus, kaubamärk Metsaühistu®, EL metsastrateegia
2016. aasta: 10 000 ühistuliiget, energiapuit, metsa majandamise tulukus.

Metsaühistu® kaubamärgi kohta saab raamatust lugeda järgmist:

Metsaühistud said oma kaubamärgi 2015 oli aasta, mil sündis metsaühistute ühine kaubamärk ja bränd Metsaühistu. Sellisest ühisest märgist oli erametsandusringkondades ammu räägitud. Nüüd algatasid ja viisid asja ellu Keskühistu Eramets liikmed.

Sügisel oli asi niikaugel, et hakati märki (õieti sisaldas Brand Manual-i kujundatu rohkemat, seda nimetati ka ühistute ühiseks identiteediks) laiemalt tutvustama. Kaubamärk oli mõeldud kõikidele Eestis tegutsevatele metsaühistutele, kes vastavad ühiselt kokku lepitud kvaliteedistandardile. Standardi koostamine kestis veel detsembrini.

Märgi rakendamise projektijuht, maaülikooli teadlane, erametsaliidu endine tegevjuht Priit Põllumäe rääkis hiljem, et see oli üsna keeruline tegevus, kuna metsaühistud on erinevad nii suuruse kui teenuste poolest: „Mingil määral on ka teenusstandard kompromiss erinevate nägemuste vahel, kuid üks on kindel – metsaomanik peab ühistu abil saama lahendada kõik oma metsanduslikud probleemid ja lahendused peavad teenima metsaomaniku huve.”

Lisaks teenuste ja nende kvaliteedi kirjeldamisele sätestab standard ka nõuded metsaühistu personalile: „Enamus metsaomanikke soovib ühistust saada esmalt nõu, mida ja kuidas metsas tegema peaks. Seega peab ühistus olema konsulent, kes metsaomanikke nõustab. Metsatööde organiseerimiseks peab ühistus olema metsandusspetsialist või metsameister. Nii et need kaks peavad igal juhul olema esindatud eraldi isikutega. See on miinimum.”

Lisaks kõigele kirjeldab standard brändi kasutamise reegleid.

Kaubamärgist nähti mitmepoolset kasu. Ühelt poolt see, et metsaühistud ise on nähtavamad ja oma tegevuses selgemad. Teisalt on metsaomanikel neid palju lihtsam üles leida ja nad saavad olla kindlad, et kohtavad metsaühistus kompetentseid inimesi, kes suudavad nõu ja abi anda.

Ühine standard on kõikidele metsaühistutele, kes brändiga liituvad, kohustuslik.

Detsembri alguseks oli teada kolm ühistut, kes avaldasid kaubamärgiga liitumise soovi, ning kohe kaasa lüüa soovijaid oli veelgi. Ettevalmistused võtsid veel mõnevõrra aega. Esimese otsuse metsaühistute kaubamärgiga liitumise kohta tegi märgi hoidja Keskühistu Eramets 25. jaanuaril 2016. Liitus kuus metsaühistut.

Metsaühistu® kaubamärgi tekkeloost ja põhimõtetest räägib raamatus pikemas intervjuus ka Keskühistu Eramets juhatuse esimees Tarmo Lees.

Laadi aastaraamat “Eramets 2013-2016” alla.

Seotud artiklid:

19.09.2016 METSAÜHISTU® PÄLVIS KONKURSIL EESTI DISAINIAUHINNAD 2016 KAKS ESIKOHTA
27.01.2016 ALGAS METSAÜHISTUTE KOONDUMINE ÜHISE KAUBAMÄRGI ALLA

The post Kaubamärk Metsaühistu® on erametsanduse oluline märksõna! appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Tööd Põlvamaa Metsaühistu istutuspäeval soosis ka ilm

Põlvamaa Metsaühistu korraldas oma istutuspäeva ühistu enda langil, kuhu pandi kasvama ligikaudu kaks ja pool tuhat kuuseistikut. „Istutame juubelimetsa,“ muigas ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Ja selgitas, et kuusemets saab täiskasvanuks kaheksakümne aastaga, sama ajaga saab aga Põlvamaa Metsaühistu saja aastaseks. Mida aga nüüd istutatud metsaga siis ette võetakse, jääb juba lastelaste otsustada.

Saja aasta pärast on see põlismets.

Põlvamaal käisid metsa istutamas Vara saeveski ja Erametsakeskuse töötajad. Istutustöö ise käis traditsioonilisel viisil – labidaga auk maasse, istik sisse ja muld peale. Veidi oli ka neid taimi, mida sai maha panna istutustoruga. Mõnes mõttes olid need taimed ka erilised – männikärsaku vastu vahaga töödeldud. Metsaühistu mehed selgitasid, et selline tehnoloogia on Eestis veel suhteliselt uus ja nüüd ongi hea võimalus mõne aasta pärast vaadata, kas asjast on ka kasu.

Laupäeval olid istutuspäevad Valgamaa ja Võrumaa Metsaühistus. Ilm seekord metsaistutajaid ei soosinud – päev oli külm ja vihmane. Kuid sellest hoolimata oli osalemine aktiivne – kaasa lõi kümneid inimesi.

Võrumaa Metsaühistu istutuspäeva korraldaja Erki Sok

Võrumaa Metsaühistu korraldas istutamise Haanja vallas, kohas, kus lähedal asub ka 2004. aastal Euroopa Liitu astumise puhul rajatud Miljonipuu lank. „Paneme siin taimed kasvama, pärast käime ka sealt läbi ja vaatame, kuidas metsal läheb,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ja lisas, et Võrumaal tervikuna on metsauuendamine üha aktiivsem. „Sel aastal tuli Võrumaale ühistu kaudu pea kolm ja poolsada tuhat taime. Metsaomanikud mõtlevad metsauuendusele aasta-aastalt üha rohkem, nii on ka taimede kogus kasvanud,“ lisas Sok.

Metsaühistute istutamispäevad ei ole veel lõppenud. Eeloleval reedel ootab huvilisi Põhja-Eesti Metsaühistu (lisainfo siit) ja laupäeval Virumaa Metsaühistu (lisainfo siit).

The post Metsa istutada saavad kõik soovijad appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Ühinenud Metsaomanike esindus Põlvamaal

„Ühistute ees seisvad probleemid ja ülesanded on igal pool ühesugused,“ tõdes Ühinenud Metsaomanike tööd koordineeriv Kadri-Aija Viik. Ja lisas, et ühesugune on ka kõigi ühistute eesmärk – olla parimal võimalikul moel metsaomaniku teenistuses. Et aga suhteliselt noore ühistuna (ÜMO asutati 2012 aastal mitme metsaühistu poolt) rohkem kogemusi omandada, käiakse aeg-ajalt ka teistel külas. „Enne Põlvasse tulekut käisime mõni aeg tagasi külas Läänemaa Metsaühistul,“ rääkis Kadri-Aija Viik.

Väike meene Pärnumaalt

Kõigile osalejatele oli huvipakkuv ka Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi võrdlev ülevaade Põlvamaa ja Pärnumaa metsandusest. Alustada tuleb sellest, et Pärnumaa on ligi kaks korda suurem kui Põlvamaa, sama võrdluse saab tuua ka metsade kohta – Pärnumaa metsade üldpindala (2578 km2) on suurem kui Põlvamaa pindala üleüldse.

Ühinenud Metsaomanike värvides on (vasakult) metsameister Risto Kaljund, juhatuse liikmed Kadri-Aija Viik ja Tiit Kosenkranius ning metsameister Raigo Rõõmussar.

Mõtlemapanev on ka ühistute andmete võrdlus – Põlvamaa Metsaühistus on 885 metsaomanikku, kellele kuulub 32625 hektarit metsa, Ühinenud Metsaomanikes 654 liiget 165 tuhande hektari metsamaaga. Ehk kui Põlvamaal on keskmise ühistuliikme valduses 37 hektarit metsa, siis Pärnumaal 250 hektarit.

The post Põlvamaa Metsaühistu võõrustas külalisi Pärnumaalt appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu suutlikkust pakkuda metsaomanikele n-ö täispaketti ehk anda nõu ja abi ning korraldada kõike alates metsa uuendamisest kuni puidu müügini. Tunnuseks on näiteks kontori olemasolu, mis pole avatud kokkuleppel, vaid kindlatel fikseeritud lahtiolukuaegadel.

Teenuste ühtne standard võimaldab kaubamärgiga metsaühistutel end metsaomanike jaoks nähtavamaks ja arusaadavamaks muuta. Nad saavad end koos tutvustada ja reklaamida ning ühtsed teenused annavad võimaluse teha tõhusat koostööd. See tähendab näiteks seda, et metsaomanik, kes pöördub mõnda kaubamärgiga metsaühistusse, saab oma küsimustele kiireid vastuseid, olenemata sellest, millises Eesti otsas ta metsad asuvad.

Kaubamärgi identiteedi hulka kuuluvad ka ühesugused särgid. Pildil metsaühistute esindajad Viljandis toimunud seminaril. Foto: OÜ Kollased taskud

Märk sündis ühistute initsiatiivil

Vajadusest luua niisugune ühtne süsteem räägiti Eesti erametsaringides tegelikult juba ammu. Ühistute ühise logo või brändi loomine oli ühe tulevikutegevusena kirjas ka riigi sihtasutuse Erametsakeskus arengukavas. Päris elus sündis kaubamärk aga metsaühistute endi initsiatiivil. Idee tekkis ja viidi ka ellu Keskühistusse Eramets koondunud metsaühistute ringis. Asjaosaliste endi sõnul oli ajendiks elust enesest tulenev vajadus. Olgu öeldud, et tegu on ühistutega, kellel teatav ühise tegevuse kogemus juba olemas ‒ Keskühistu Eramets on ühistute tulunduslikku tegevust (ühine puidumüük, taimehanked jms) edendav organisatsioon.

Kaubamärgi looja valiti välja 2014. aasta lõpus. Koostöö toote- ja teenusedisainiettevõttega Brand Manual OÜ kestis rohkem kui pool aastat. Tulemuseks oli kaubamärk koos selle visuaalse identiteedi ja rakenduspaketiga, mis muu hulgas sisaldab eraldi stiiliraamatut, kus juhised, kuidas kaubamärki kasutada.

Esimene esitlus oli 2015. aasta septembris, misjärel töö jätkus veel teenuste standardi kokkupanekuga. Rõhutuses oli teenuste kvaliteet ning põhimõte, et kogu tegevus lähtub metsaomanike huvidest ja on läbipaistev.

„Töö oli põhjalik, osalesime selles kõik ja mõtlesime kaasa,” meenutas Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. „Niisuguse ühise märgi kasutamine tähendab ju ka mõtte muutumist ühistutes endis. Mäletan, kui tegime Põlva ühistule kuusega logo ja arvasime, et saame üksi väga hästi hakkama. Nüüd on aeg sealmaal, et lisaks ühistegevusele ühe ühistu sees on mõistlik koostööd teha ka ühistute vahel.”
„Eeldame, et brändi kasutuselevõtuga kasvab usaldus ühistute vastu,“ tõi esile kaubamärgi projekti juhtinud Priit Põllumäe, kui olid esimesed esitlused.

Kokku kaheksa kasutajat

Kaubamärgi hoidjaks sai Keskühistu Eramets. Esimesed liitujad olid Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti, Vooremaa ja Valgamaa metsaühistu. Kaubamärgi üks lisakasu on, et ta korrastab metsaühistute nimetusi, mida Eestis leidub väga suures valikus. Kuigi tegevuse sisu on sama, on metsaühistuid nimetatud ka seltsideks, liitudeks või ühinguteks, mis omakorda võivad turul segi minna sarnaselt nimetatud, kuid ühistulise tegevuseta äriühingutega.

Metsaühistu kaubamärk eeldab ühtset nimevormi, mistõttu näiteks Valgamaa Erametsaühingust sai liitudes Valgamaa Metsaühistu ja Põlva Metsaomanike Seltsist Põlvamaa Metsaühistu.

Liitunud ühistutes on kasutusel või kasutusele võtmisel ühtse kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja arendamisel on ühine veebikeskkond. See on pool, mis võimaldab metsaühistutel oma jõudusid kokku hoida ‒ ei pea tegelema küsimustega, kuidas ennast tutvustada, vaid saab kogu energia keskendada põhitegevusele, metsaomanike teenindamisele.

Mullu märtsikuus astus kaubamärgi kasutajate ritta Rakvere Metsaühistu, kelle eripära on metsade säästlikku majandamist märkiv FSC-sertifikaat. Sellest tulenevalt on ühistus juba ammu teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pandud. Septembris liitus kaubamärgiga Võrumaa Metsaühistu, kes juba enne liitumist pakkus metsaomanikele nii-öelda täisteenust ehk abi kõige korraldamisel metsa istutamisest palgi müügini.

Kokku on kaheksasse metsaühistusse koondunud üle 4400 metsaomaniku, kellel on metsamaad rohkem kui 113 252 hektarit. Eestis on ühistutesse koondunud metsaomanikke üldse ligi 11 000.

Kaubamärgi kaudu jõuavad sellega liitunud ühistute metsaomanikeni kiiremini ka üldisemad uuendused. Näiteks langihaldustarkvara lank.ee, mis võimaldab arvestada metsamaterjali kogust langil ja metsaserval, ja mis võeti kasutusele Keskühistu Eramets eestvõttel (ühendab rohkem metsaühistuid kui märgiga liitunuid). Kaubamärgi ja kütusefirma AS Olerex vahel on sõlmitud kokkulepe, mis annab liitunud ühistute liikmeile võimaluse nii metsas kui ka igapäevaelus kütusekulu kokku hoida.

Otseselt uute liikmete värbamiskampaaniaid kaubamärgiga metsaühistud ei korralda, seades põhieesmärgiks olemasolevate liikmete parema teenindamise. Sellele vaatamata on ühistute liikmeskond suurenemas.

Oma Metsaühistu kaubamärgi loomise jätkulugu on ka ettevõttel Brand Manual OÜ: konkursil Eesti Disainiauhinnad 2016 pälvis kaubamärk lausa kaks esikohta, nii tervikliku teenusedisaini protsessi kui ka elumuutva targa lahenduse/teenuse auhinna.

Läänemaa Metsaühistus on kaubamärk jõudnud juba ka autole. Foto: OÜ Kollased taskud

Mida arvate uuest kaubamärgist?

Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige:
Meil oli arengukavas kirjas, et hakkame tegema metsaühistutele ühtset logo ja kujundust, looma brändi. Mul on väga hea meel, et Erametsakeskus siiski ei tee seda. Hoopis metsaühistute endi seast tuli initsiatiiv sellega tegelda.

Üks hulk metsaühistuid, kes on aru saanud, et eraldi märkidega end reklaamides kaugele ei jõua, tegid ise oma ühise brändi. Et oleks ühtne väljapaistmine ja ka ühtne sisu, samad teenused kindlas kvaliteedis. Hetkel on märgiga liitunud kaheksa metsaühistut, loodan, et neid tuleb juurde. Pean Metsaühistu kaubamärgi teket väga positiivseks.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
Riigi soov on olnud metsaomanikele parimal viisil abi osutava tugivõrgustiku loomine. Seda selleks, et tavapäraselt metsaga vähe kokku puutuv omanik oma metsa heaperemehelikult hoida ja kasutada oskaks.

Metsaühistute tekkimine on olnud vabatahtlik, kuid riik on seda tegevust olulisel määral toetanud. Üha enam oleme püüdnud ühistuid suunata iseseisvamaks ja ergutada ka ühistute omavahelist konkurentsi. Seda ikka selleks, et nende antavate teenuste hulk kasvaks ja kvaliteet paraneks. Metsaühistu bränd on väga hea algatus ühistute enda poolt. Kui selle taga on selgelt ja mõistetavalt kirjeldatud väärtused ja see aitab ühtlustada pakutavate teenuste kvaliteeti, siis võidavad sellest metsaomanikud kindlasti.

Viktor Lehtse, Virumaa Metsaühistu juhatuse liige:
Praeguseks oleme kaubamärki kasutanud alles suhteliselt lühikest aega ja mõned otsesed toimingud on alles ees, nagu kontorisildi paigaldamine ja kõigi dokumentide väljavahetamine ühtsete blankettide vastu. Aga see põhieesmärk, et metsaomanik meid kirjul turumaastikul lihtsamini üles leiaks ja teaks, mis teenust ta meie käest saab, on ehk vaikselt hakanud juba mõjuma.

Igal juhul on kaubamärk hea ja teretulnud asi. Ootasime seda ammu. Üksi sai ju proovida varem ka ühe või teise asjaga, kuidas turul eristuda, aga sellised üksikud asjad ei mõju. Keskühistu Eramets algatusel sündinud lahenduse puhul on just see hea, et meil pole üksnes märk, vaid kogu terviklahendus.

Sven Köster, metsaettevõtja, Läänemaa Metsaühistu liige:
Just sõna „metsaühistu” kaubamärgiks teha on asjalik mõte. Kui metsainimesed seda märki märkavad, puudutab see neid. Kui sellel on ka ühtne teenuste standard taga, milles märki kasutavad metsaühistud on omavahel kokku leppinud, on väga hea. Ütleksin, et mõistlik mõte.

Metsaühistud on sellised kohad, mis võimaldavad ka eraisikutel jääda metsaomanikeks. Ajal, kui maa kipub koonduma suuromanike kätte, on iga ettevõtmine, mis seda koondumist pidurdab, vajalik. Ühistud teevad seda, aidates väikemetsaomanikel metsa majandada.

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja:
Metsaühistu kaubamärk tabab hästi mõtet koonduda ja tegutseda ühiselt. Visuaalselt väljendavad seda pakutavad teenused nooltena märgi keskele. Nooled lisavad märgile dünaamilisust, mida toetavad rahulikud rohelised toonid.

Märk on uus ja vajab kinnistumist. Seda on võimalik saavutada vaid ausa ja pikaajaliselt aktiivse tegevusega. Viimastel nädalatel on mets olnud avalikkuse ja meedia tähelepanu all, hoolimata mis iganes ponnistustest kasvab mets edasi. Metsaühistu kaubamärgil on eeldused näidata inimestele hoolivat ja peremehelikku suhtumist metsa.

The post Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

 Tänukirja Põlvamaa Metsaühistule andis üle Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus.

Põlvamaa Metsaühistu on korraldanud Põlva esimeste klasside lastele metsandust tutvustavaid üritusi eelmisest aastast. Sel aastal käis metsa ja metsandusega tutvumas üle saja viiekümne inimese, kokku korraldati lastele kuus retke.

Projekti eesmärgiks on lähendada lapsi metsa ja loodusega. Metsaretkedel said lapsed juurde oskusi looduses käitumiseks ning metsas iseseisvalt hakkama saamiseks. Juurde tuli ka teadmisi kõigest huvitavast, mida looduses leidub ja millele tasub tähelepanu pöörata.

Ülevaate Põlva laste metsaretkedest leiad Metsaühistu kodulehelt.

The post Ühisnädalal tunnustati Põlvamaa Metsaühistut. appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Sel aastal oli stipendiumi saajaks Kristjan Kattai. Noormehe sõnul on stipendium talle suureks motivaatoriks, juba selle taotlemine sundis õppimisse hoolsamalt suhtuma. Kooli toetavat suhtumist tunneb Kristjan aga iga päev. „Õpetajad on väga toetavad, aga muidugi peab ise ka pingutama,“ sõnas Kristjan. Peale kooli lõppu on noormehel plaanis siduda end Põlvamaaga. „Mul on endal seal mets, mida tuleb majandama hakata,“ rääkis ta.

Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees ja stipendiaat Kristjan Kattai

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. „Ka selle stipendiumi määramisel oli meil valida mitmete heade kandidaatide vahel. Luua Metsanduskooli on tekkinud väike Põlvamaa esindus,“ ütles direktor.

Luua Metsanduskool tänas ka stipendiumi asutajat

Stipendiumi üle andnud Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees lisas, et Luua Metsanduskooli õpilased on väga hea ettevalmistusega – headele teoreetilistele teadmistele lisanduvad väga head praktilised oskused. Seda on tõetanud Põlvamaa Metsaühistus praktikal olnud noored.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium, Lõuna-Eesti Erametsa OÜ stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Stipendiaadid ja sitpendiumiandjad

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2015/16 – Piret Jüriöö
2013/14 – Andi Jaaska
2012/13 – Andi Jaaska
2011/12 – Kuldar Ilm
2010/11 – Kaivo Kaljuvee

The post Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi sai Luua Metsanduskooli õpilane Kristjan Kattai appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Põlva Kooli lapsed käisid metsas Lasse Virolaineni juhendamisel

Üritusi viis läbi Põlvamaa Metsaühistu partneri Maarja Küla loodusretkejuht Lasse Virolainen. Tema sõnul on sellised käigud väga olulised. „Kohe saab aru, kas tegu on maa- või linnalastega,“ rääkis retkejuht. „Maalapsed ikka tunnevad metsa ega karda seda, linnalapsed satuvad tihti metsa aga alles kooliürituse raames. Hea, et selliseid üritusi just algklassilastele korraldatakse, ehk siis ei ole neil ka hiljem looduse ja metsa vastu võõrastust ja hirmu.“ Tema sõnul on eriti just vanemate klasside lastel palju hirme seoses metsaga. „Kardetakse karu, puuke, usse, mürgiseid taimi. Aga ka teisi inimesi. Ja ei karda mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud. Olen korraldanud täiskasvanutele rabaretki, tihti osaleb seal inimesi, kes kardavad sood ja raba – laugas võivat neid sisse imeda. Nii et kahjuks hakkame loodusest võõrduma. Retked lastele aitavad ehk seda ära hoida,“ rääkis kogenud retkejuht.

Põlva Kooli esimese klassi õpetaja Anar Anijalg lisas, et Põlva lapsed on siiski metsaga tuttavad. „Paljud on käinud perega metsas, enamasti siinsamas Põlva ümbruses. Aga sellised retked nagu Põlvamaa Metsaühistu korraldatu, on väga olulised. Näiteks praegu õpime lastega puuliike, siin said nad oma teadmisi kohe looduses kinnistada. Nii et väga hea võimalus,“ lisas õpetaja.

Mitu mudilast on vaja, et ühte puud kallistada?

Põlvamaa Metsaühistu on korraldanud Põlva Kooli (ja tema eelkäija Põlva Ühisgümnaasiumi) esimeste klasside lastele metsandust tutvustavaid üritusi eelmisest aastast. Retkede eesmärgiks on lähendada lapsi metsa ja metsandusega. Ühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi sõnul on oluline, et tutvumine metsandusega algaks juba varakult. „Kuigi Eesti on metsarikas maa ja metsandus on ülitähtis majandusharu, ei tunne paljud inimesed ei metsa ega saa aru metsade majandamisest. Et tulevikus oleks meil vähem metsavõõraid inimesi, tuleb alustada juba algklassides. Nii olemegi koolimetsa programmi raames hakanud esimeste klasside lastele tutvustama metsa ja metsandust.“

Metsas on alati midagi üllatavat!

Sel aastal toimusid metsandust tutvustavad retked septembrikuus, kui ilmad olid veel ilusad. Lisaks uutele teadmistele said lapsed veeta toreda päeva looduses. Selliste retkedega pannakse alus ka sellele, et tulevikus oleks metsa võõrastavaid inimesi Eestis vähem. Põlva Kooli esimeste klasside lapsed kogusid neilt retkedelt hulgaliselt positiivseid emotsioone – vastuseks küsimusele et kas päev meeldis, kostis üksmeelne ja rõõmus „JAAA!!!!!“

The post Põlvamaa Metsaühistu viis lapsed metsa appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.