Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi sai Karl Jürgen Pall

Noormehe enda sõnul on ta metsandusest huvitatud juba varasest noorusest. „Juba väiksena tegutsesin metsas koos vanaisaga. Vanaisal on metsaomanik ja tema kõrval huvi metsanduse vastu tekkiski. Masinad huvitavad mind ka, juba viieaastaselt tahtsin suureks saades hakata harvesterioperaatoriks. Nii oligi minu jaoks parim valik Luua Metsanduskool. Loomult olen maksimalist ning pingutan õppimisega. Tulemused on head ja nii otsustasingi stipendiumile kandideerida. Muidugi on hea meel, et just mina stipendiumi sain,“ rääkis Karl Jürgen. Lisaks õppimisele tegeleb noormees ka aktiivselt spordiga, meelisalaks on orienteerumine. Sel suvel esindas Karl Jürgen orienteerumises ka kooli. Lisaks käib ta meelsasti jõusaalis ning tegeleb teiste spordialadega.

Oma tulevikku soovib Karl Jürgen kindlasti siduda Lõuna-Eestiga. „Tahan kodupaigas metsandust arendada,“ sõnas ta.

Stipendiumi andis üle Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees

Stipendiumi üle andnud Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees lisas, et Luua Metsanduskooli õpilased on väga hea ettevalmistusega – seda on tõestanud ühistus praktikal olnud noored. „Nüüd viimastel aastatel on meil olnud mitmeid praktikante. Luua Metsanduskooli poisid on olnud väga tublid, asjalikud ja iseseisvad. Teevad tubli tööd ja räägivad kaasa ka tööde planeerimisel,“ rääkis Lees.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.

Nimelisi stipendiume on ühtekokku kuus. Pildil metsandusvaldkonna stipendiaadid.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium, Lõuna-Eesti Erametsa OÜ stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2016/17 – Kristjan Kattai
2015/16 – Piret Jüriöö
2013/14 – Andi Jaaska
2012/13 – Andi Jaaska
2011/12 – Kuldar Ilm
2010/11 – Kaivo Kaljuvee

The post Põlvamaa Metsaühistu toetab Luua Metsanduskooli õppurit stipendiumiga appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Metsaühistu osaleb ka sel aastal Maamessil 20-22. aprillil. Ootame kõiki metsaomanikke ja metsahuvilisi külastama Metsaühistu ja Erametsakeskuse ühist messiboksi.
Metsaühistu ja Erametsakeskuse boksis:

• Saad vastused kõigile metsaga seotud küsimustele, puudutagu need siis metsa majandamist või ühistu tegevust.
• Osale praktilisel koolitusel võsa- ning mootorsae hooldusest ja ketta/keti teritamisest. STIHL esindaja viib koolitusi läbi N ja R kell 11, 13 ja 15 ning L kell 11 ja 13.
• Tutvu täpsemalt EKOVAX biolagunevat vaha kasutamisvõimalustega okaspuutaimede kaitsmiseks männikärsakate vastu. EKOVAX tarnija Norsk Wax esindaja tutvustab taimede vahatamist lähemalt N ja R kell 16.

Maamess 2017
Maamessi ala on 60 000 ruutmeetrit, ekspositsioonid on nii sise- kui välipindadel. Metsaühistu ja Erametsakeskuse boksi leiad A-hallist.

Mess on avatud:
Neljapäev, 20. aprill kell 10-18
Reede, 21. aprill kell 9-18
Laupäev, 22. aprill kell 9-16

Päevapilet maksab 9 €

Kõige mugavam on Maamessile tulla ühistranspordiga. Peatuses “Tartu Näitused” peatuvad linnaliinibussid nr 6, 8, 16, 16A ja 20. Messikeskuse juurde sõidavad linnaliinibussid ka raudteejaamast.

Lisainfot Maamessi kohta leiad www.maamess.ee

The post Maamessil kohtud Metsaühistuga appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Koolitaja, Farron Tehnika OÜ müügivõrgu arendusjuhi Marko Altmäe sõnul on üldised nõuanded mõlema töövahendi puhul ühesugused – esimese asjana tuleks läbi lugeda kasutusjuhend, mida tüüpiline Eesti mees reeglina teha ei taha. Teiseks tuleks aga võtta üks päev lihtsalt harjutamiseks. See ajakulu tasub end hiljem kuhjaga ära! Samuti tuleks nii võsasae kui ka mootorsae puhul olla tähelepanelik hooldamisel, vähemalt kord aastas tuleks masinatega käia esinduses hoolduses. Kasutada tuleb kvaliteetset kütust ja õlisid ning vahetatavad osad – filtrid, ketid, plaadid, saekettad, trimmeripead jne – peavad olema mõeldud just sellele masinale. Need nõuanded kehtivad kõigi masinate puhul, tootjafirmast olenemata.

Koolituspäevadel ei piirduta vaid õpetussõnade jagamisega, alati järgneb sellele ka koolituse praktiline osa metsas. Põlvamaa Metsaühistus toimunud saekoolitusel toimus praktiline osa Põlva lähistel metsas. Jõudu prooviti nii tuule poolt juba maha murtud puu, viltu vajunud puu kui ka tavalise jämeda puu langetamise, laasimise ja järkamisega. Marko Altmäe näitas ette ohutud võtted nii laasimiseks, järkamiseks kui langetamiseks, mõned koolitatavad said juhendaja käe all õigeid ja ohutud töövõtteid ellu rakendada.

Soovijad said metas proovida mitmeid erinevaid saemudeleid, nende hulgas ka väikest akusaagi. Ühiselt veenduti ka selles, et kodukasutuseks piisab väiksemast saest, suur ja võimas profisaag on mõeldud ikkagi igapäevaselt metsatööd tegevatele meestele. Koolituste eesmärk on õigete töövõtete tutvustamine metsaomanikele, et vähendada õnnetuste ohtu metsatöödel. Taolised koolitused toimusid ka kevadel, siis olid koolituspäevad Põlvamaa, Virumaa ja Läänemaa Metsaühistutes.

STIHLi ettevõtte sai alguse 1926. aastal, kui Saksa insener Andreas Stihl ettevõtte asutas. Esimeseks tooteks oli maailma esimene kettsaag, mille kasutamiseks oli vaja kahte inimest. Masina pani tööle elektrimootor. Kolm aastat hiljem valmis maailma esimene bensiinimootoriga kettsaag, 1959. aastal esimene tänapäevane kettsaag. 1963. aastal lisandus sortimenti võsalõikur. STIHL on läbi ajaloo olnud paljude tehniliste uuenduste taga, ning see trend jätkub ka tänapäeval. Käesoleval aastal tähistab STIHLi firma oma asutamise 90. aastapäeva. Ettevõtte kuulub siiani Stihl´i perekonnale ning praeguseks juhiks on asutaja lapselaps.

Eestis on STIHLi tehnikat müüdud alates 1992. aastast, Farron Tehnika OÜ on ametlikuks maaletoojaks ja esindajaks 2012. aastast.

The post Ohutu saekasutus nõuab koolitusi! appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.