Kümmekond aastat tagasi töötas Alvar, nagu paljud teisedki Eesti mehed, Soomes. Töö oli mõnevõrra tasuvam kui Eestis, kuid kodust ja perest eemal. Pere aga soovis koos olla ja kodukohale lähedal, ja kui Alvar sai veel Eestist tööpakkumise, langetatigi otsus – jääme kodukohta. Ja üsna elu sunnil tuli luua ka oma ettevõte.

„Ühe tuttava kaudu sain tööpakkumise – hooldustööd ühe suurema metsafirma metsades. Võtsin pundi kokku ja hakkasime tegema. Aga raha tahaks ju ka töö eest saada, vaja oli arveid esitada. Nii saigi loodud A.M.Raietööd. Mina teen metsas tööd, abikaasa ajab firma asju,“ meenutab Alvar.

Ettevõtte tuntus levis ja tööd tuli järjest juurde. Üsna varsti tekkisid kontaktid ka Põlvamaa Metsaühistuga. „Üks tuttav harvesterimees helistas ükspäev, et vaja oleks teha alusmetsa raiet. Seda tööd korraldas Põlvamaa Metsaühistu. Võtsime ette, tegime ära. Ja nii hakkaks ka ühistu poolt vaikselt tööd tulema. Aasta lõpus sain aga ühe ühistu juhatuse liikmega juhuslikult kokku. Ajasime juttu, ma tegin sel ajal peamiselt RMKle töid, ja ta pakkus – mis sa ikka seda riiki toidad, tule tee meile tööd. Ja nii ta läks,“ räägib Alvar.

Põlvamaa Metsaühistu partner on A.M.Raietööd olnud juba aastaid. Hooldusraiete mahud hakkasid kasvama neli aastat tagasi. „Siis kasvas ka metsaomanike enda huvi hooldusraiete vastu,“ sõnab Alvar. Ta on kindel, et oma osa on selles ka toetustel. „Kui hooldusraieid ei toetataks, jääks paljud need lihtsalt tegemata. Jah, toetused ei kata kogu tööde maksumust, aga abi metsaomanikele on neist ikka!“ Kui nüüd toetus kaoks, jääksid paljud metsad hooldamata, kardab Alvar.

A.M.Raietööd on puhas käsitöö-ettevõte. „Hooldusraied, metsaistutamine, väikesed raietööd saemeestega,“ loetleb Alvar pakutavaid teenuseid. Nõudlust on tegelikult rohkem, kui teha jõuab. Eriti on tööd saemeestele. „Inimesi pole tööle võtta. Lihtsalt ei ole tegijaid nendele töödele. Tegelikult on see tõeline häda. Üks punt saemehi mul veel on alles. Vaatame, kaua seda tööjõudu veel jagub üldse. Vanad on kadunud, noored ei taha seda rasket tööd teha… Ja kui mõni noor tulebki, siis kohusetunnet tal enamasti ei ole. Helistab hommikul, et täna ma tööle ei tule. Ja hea veel kui helistab. Paljud jätavad lihtsalt tulemata,“ on Alvar nukker.

Häid lahendusi tal sellele olukorrale ei ole. „Masinate peale minna… No mina seda ei plaani. Ei vea lihtsalt välja. Masinad peaksid kogu aeg tööd tegema, et end tasa teenida. Võibolla neli-viis aastat tagasi oleks tasunud veel metsamasinaid ettevõttesse tuua, aga praegu… Puidu hinnad langevad, paljuski Kesk-Euroopa üraskikahjustuste tõttu, raiuda metsaomanik ei taha. Kallis masin kurnaks lihtsalt firma ära,“ arutleb mees. „Eks minagi otsin siin teisi töid juurde, praegugi teeme siin teedeehituste juures lõikusi. Kuidagi peab ju ellu jääma!“

Kuigi jutt kiskus nukramaks, on Alvar metsanduse tuleviku suhtes tegelikult optimistlik. „Hooldusraiete järele on suur nõudlus ja on veel palju metsi, kus seda oleks vaja teha. Kui oleks tööjõudu, siis teeks palju rohkem. Metsaomanikud küll vahel vaatavad, et hind tuleb kallis, eriti kui metsas pole aastakümneid midagi liigutatud. Siis võib ikka sinna kolmesaja kanti ja ülegi see hektarihind tulla. Mõnigi on hinda kuuldes öelnud, et ära sa tegema tule, ma teen ise. Aga siis mõne aja pärast helistab, et tule tee ikka ära. Pole need asjad nii lihtsad,“ muigab mees.

See, et metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsahooldusele ja ka istutamisele, on Alvari hinnangul paljuski metsaühistu teene. „Põlvamaa Metsaühistu on heas mõttes aktiivne. Tegelikult kui metsaomanik tahab, siis võib ju kõik tööd ühistu korraldada jätta. Teeb mõni omanik raiet, siis juba töid tehes lepitakse kokku, et ühistu tellib ka taimed ja korraldab nende istutuse ning pärast hoolduse. Jah, kui omanik tahab, võib ta kõike ka ise teha, aga ühistu pakub võimaluse. Ja paljud kasutavad seda.“

Põlvamaa Metsaühistu töösse panustab ka Alvar ise. Juba mitmendat korda on ta valitud ühistu juhatusse. Ja mitte sellepärast, et ise väga tahaks või ei oleks teisi kandidaate. „Esimene kord sain juhatusse asendusena. Üks liige loobus ja nii ma poole perioodi pealt sinna saingi. Aga siis korralistel valimistel pandi jälle mind üles ja ära mind valitigi. Eks ma jõudumööda osalen ka ühistu asjade juures.“

The post Metsamees Alvar panustab hooldusraietele appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi sai Karl Jürgen Pall

Noormehe enda sõnul on ta metsandusest huvitatud juba varasest noorusest. „Juba väiksena tegutsesin metsas koos vanaisaga. Vanaisal on metsaomanik ja tema kõrval huvi metsanduse vastu tekkiski. Masinad huvitavad mind ka, juba viieaastaselt tahtsin suureks saades hakata harvesterioperaatoriks. Nii oligi minu jaoks parim valik Luua Metsanduskool. Loomult olen maksimalist ning pingutan õppimisega. Tulemused on head ja nii otsustasingi stipendiumile kandideerida. Muidugi on hea meel, et just mina stipendiumi sain,“ rääkis Karl Jürgen. Lisaks õppimisele tegeleb noormees ka aktiivselt spordiga, meelisalaks on orienteerumine. Sel suvel esindas Karl Jürgen orienteerumises ka kooli. Lisaks käib ta meelsasti jõusaalis ning tegeleb teiste spordialadega.

Oma tulevikku soovib Karl Jürgen kindlasti siduda Lõuna-Eestiga. „Tahan kodupaigas metsandust arendada,“ sõnas ta.

Stipendiumi andis üle Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees

Stipendiumi üle andnud Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees lisas, et Luua Metsanduskooli õpilased on väga hea ettevalmistusega – seda on tõestanud ühistus praktikal olnud noored. „Nüüd viimastel aastatel on meil olnud mitmeid praktikante. Luua Metsanduskooli poisid on olnud väga tublid, asjalikud ja iseseisvad. Teevad tubli tööd ja räägivad kaasa ka tööde planeerimisel,“ rääkis Lees.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi.

Nimelisi stipendiume on ühtekokku kuus. Pildil metsandusvaldkonna stipendiaadid.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul näitab nimeliste stipendiumite asutamine ettevõtete ja organisatsioonide tahet toetada kooli ja metsandusharidust. „Meie pikaajalised partnerid on juba aastaid võimaldanud meil toetada parimaid õpilasi stipendiumitega. Oleme väga rõõmsad, et meil on selliseid toetajaid,“ kinnitas direktor.

Lisaks Põlvamaa Metsaühistu stipendiumile antakse Luua Metsanduskoolis välja veel viit nimelist stipendiumi – Toomas Ehrpaisi nimeline RMK stipendium, STIHLi stipendium, Ain Jürisoo nimeline Metsmaahalduse AS stipendium, Lõuna-Eesti Erametsa OÜ stipendium ja Luua Metsanduskooli noore maastikuehitaja stipendium.

Varasematel aastatel on Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi saanud

2016/17 – Kristjan Kattai
2015/16 – Piret Jüriöö
2013/14 – Andi Jaaska
2012/13 – Andi Jaaska
2011/12 – Kuldar Ilm
2010/11 – Kaivo Kaljuvee

The post Põlvamaa Metsaühistu toetab Luua Metsanduskooli õppurit stipendiumiga appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Karlis Kevvai peab praktilist tööd lihtsamaks kui dokumentidega tegelemist.

„Eelmisel aastal ei teadnud ma Põlvamaa Metsaühistust suurt midagi. Siia praktikale tulin eelkõige sellepärast, et saaks kodu lähedal seda teha. Sel aastal aga oli valik juba teadlik. Metsaühistus puutub kokku väga erinevate metsatöödega,“ rääkis Karlis. Praktikal olles teeb noormees kõike – käib saega metsas, planeerib töid, tegeleb dokumentidega ja muidugi vastutab tehtu eest. „Varsti algab istutushooaeg, siis tuleb ka seda tööd planeerida ja teha,“ lisas Karlis.

Seekordne ettevõttepraktika on Karlise jaoks viimane – suvel ootavad ees lõpueksamid. Värske metsur aga kohe tööle ei lähe, hoopiski kaitseväkke. „Selle järel tahan edasi õppida, ikka metsandust,“ on noormees kindel. Kõrgkoolis õppimist ta ei karda, Luua Metsanduskoolist saadud haridus on põhjalik ja hea.

Võsasaag on tulevasele metsamehele väga tuttav.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, üle-eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning nüüd teist aastat järjest Karlis Kevvai.

„Metsaühistu on väga hea paik tulevastele metsuritele ettevõttepraktika tegemiseks,“ sõnas Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall. Ja lisas, et praktika osakaal ongi õppes suur. „Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu,“ lisas Kall.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. Noored on tublid – nii näiteks on Karlis Kevvai tunnistatud 2015. aastal kooli parimaks õpilaseks, ta on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

The post Hakkaja noor saab hakkama nii koolis kui ettevõttes appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Ühinenud Metsaomanike esindus Põlvamaal

„Ühistute ees seisvad probleemid ja ülesanded on igal pool ühesugused,“ tõdes Ühinenud Metsaomanike tööd koordineeriv Kadri-Aija Viik. Ja lisas, et ühesugune on ka kõigi ühistute eesmärk – olla parimal võimalikul moel metsaomaniku teenistuses. Et aga suhteliselt noore ühistuna (ÜMO asutati 2012 aastal mitme metsaühistu poolt) rohkem kogemusi omandada, käiakse aeg-ajalt ka teistel külas. „Enne Põlvasse tulekut käisime mõni aeg tagasi külas Läänemaa Metsaühistul,“ rääkis Kadri-Aija Viik.

Väike meene Pärnumaalt

Kõigile osalejatele oli huvipakkuv ka Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesi võrdlev ülevaade Põlvamaa ja Pärnumaa metsandusest. Alustada tuleb sellest, et Pärnumaa on ligi kaks korda suurem kui Põlvamaa, sama võrdluse saab tuua ka metsade kohta – Pärnumaa metsade üldpindala (2578 km2) on suurem kui Põlvamaa pindala üleüldse.

Ühinenud Metsaomanike värvides on (vasakult) metsameister Risto Kaljund, juhatuse liikmed Kadri-Aija Viik ja Tiit Kosenkranius ning metsameister Raigo Rõõmussar.

Mõtlemapanev on ka ühistute andmete võrdlus – Põlvamaa Metsaühistus on 885 metsaomanikku, kellele kuulub 32625 hektarit metsa, Ühinenud Metsaomanikes 654 liiget 165 tuhande hektari metsamaaga. Ehk kui Põlvamaal on keskmise ühistuliikme valduses 37 hektarit metsa, siis Pärnumaal 250 hektarit.

The post Põlvamaa Metsaühistu võõrustas külalisi Pärnumaalt appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.