SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased FSC ja PEFC sertifikaadiga. Üheks peamiseks küsimuseks kogu protsessis on aga metsaomanike huvi oma metsa majandamine sertifitseerida. Kas metsaomanikud on sellest huvitatud, küsis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun oma ettekandes. Ning vastas – metsaomanik sertifitseerib siis, kui turg annab selge ja järjepideva signaali, et sertifitseeritud puitu on vaja ning kogu protsess on lihtne, mugav ja vähekulukas!

Energiapuidu ja metsasertifitseermise teemad tõid kokku palju huvilisi.

Samas on nõudlus sertifitseeritud puidu, sealhulgas energiapuidu järele tõusuteel. Erametsaomanikel on võimalik oma metsamajandamine sertifitseerida individuaalselt või ühineda mõne rühmasertifikaadiga. Näiteks FSC rühmasertifikaat on Rakvere Metsaühistul, Keskühistu Eramets omab PEFC rühmasertifikaati. Rühmasertifikaadi omanikke on Eesti veelgi, metsaomanikel tasub võimalusi uurida oma metsaühistust.

Jaanus Aun rõhutas muuhulgas, et pool Eesti aastasest küttevajadusest katavad fossiilsed kütused, kuid nende osakaal kahaneb. Energiapuidu ressurssi on meil praegu aga piisavalt. Et seda ka välisturgudel pakkuda, ei saa enam ilma sertifitseerimiseta.

Eesti kõige tavalisem energiapuit on riidas kõigil ahjuomanikel.

Täna omab SBP sertifikaati 10 Eesti ettevõtet, üle maailma on sertifitseeritud 115 tootjat. Seminaril jagas oma kogemusi pelletite tarneahela sertifitseerimisel OÜ Purutuli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros. Kõlama jäi mõte, et kuigi kogu protsess oli aeganõudev – ühtekokku võttis see aega poolteist aastat – on saadav kasu seda väärt. Esile võib tõsta müügivõimaluste säilitamise ja avardumise, samuti lihtsustus asjaajamine suurklientidega. Neil, kes kaaluvad kas sertifitseerida või mitte, soovitas Aros eelkõige teha endale selgeks sertifitseerimise vajadus ning varuda selleks aega.

The post Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Eesti Maaülikoolis toimunud seminaril „Kas Eesti metsamajandus on jätkusuutlik?“ käsitles teemat Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald.

Jätkusuutlikkuse mõiste võeti kasutusele kolmekümne aasta eest. Lühidalt öeldes tähendab see metsade majandamisel kolme eri väärtuse tasakaalustatud taastootmist. Nendeks väärtusteks on majanduslik (metsast saadav tulu), ökoloogiline (metsa ökoloogiliste funktsioonide täitmine ja elurikkuse säilitamine) ja sotsiaalne (metsast saadavad ühiskondlikud hüved). Kõik need väärtused peavad olema tasakaalus, ühte ei tohi teisele eelistada.

Erametsaomanikele soovitab Rosenvald järgida võimalusel neidsamu printsiipe. „Et erametsaomanik metsa majandades ei unustaks ka elurikkust ning tööhõivet. Kõige selle vahel tuleks leida tasakaal. Muidugi, väikemetsaomanikel on seda kõike raske teha, eelkõige peaks tasakaalustatust vaatlema riigi tasandil. Riigimets võikski olla selleks, millega tasakaalustatakse erametsade pigem majanduslike eesmärkide täitmist.“

Metsaühistu liikmed on aktiivsed metsuuendajad. Pildid tulevikukuusik!

Üldist metsanduse jätkusuutlikkust saaksid erametsaomanikud Rosenvaldi sõnul edendada aga metsi uuendades. Nimelt on erametsades tendents okaspuumetsade osakaalu vähenemisele ning lehtpuumetsade laiemale levikule. Ka siin tuleks Rosenvaldi hinnangul näha eelkõige suurt pilti. „Palju on erametsades okaspuumetsade asemele tulnud lepavõsa, mille majanduslik väärtus on väike. Uuendada tuleks neid pindu kuusega, kuid mina elurikkuse uurijana soovitaksin siinkohal mitte kuuske istutada, vaid uurida ka teisi võimalusi. Võib püüda majandada näiteks valikraietega,“ rääkis Raul Rosenvald.

Metsandusteadlase jutu taustal paistavad positiivselt silma Metsaühistu liikmed, kes on juba aastaid olnud eeskujulikud metsauuendajad. Jätkusuutlikult metsa majandav omanik saab Metsaühistu kaudu ühineda ka PEFC sertifikaadiga. Kui ka Sina soovid, et mets saaks kestlikult majandatud, võta ühendust sobiva metsaühistuga, mille kontaktid leiad veebist.

The post Jätkusuutlikku metsandust saab edendada iga metsaomanik appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.