Karlis Kevvai peab praktilist tööd lihtsamaks kui dokumentidega tegelemist.

„Eelmisel aastal ei teadnud ma Põlvamaa Metsaühistust suurt midagi. Siia praktikale tulin eelkõige sellepärast, et saaks kodu lähedal seda teha. Sel aastal aga oli valik juba teadlik. Metsaühistus puutub kokku väga erinevate metsatöödega,“ rääkis Karlis. Praktikal olles teeb noormees kõike – käib saega metsas, planeerib töid, tegeleb dokumentidega ja muidugi vastutab tehtu eest. „Varsti algab istutushooaeg, siis tuleb ka seda tööd planeerida ja teha,“ lisas Karlis.

Seekordne ettevõttepraktika on Karlise jaoks viimane – suvel ootavad ees lõpueksamid. Värske metsur aga kohe tööle ei lähe, hoopiski kaitseväkke. „Selle järel tahan edasi õppida, ikka metsandust,“ on noormees kindel. Kõrgkoolis õppimist ta ei karda, Luua Metsanduskoolist saadud haridus on põhjalik ja hea.

Võsasaag on tulevasele metsamehele väga tuttav.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, üle-eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning nüüd teist aastat järjest Karlis Kevvai.

„Metsaühistu on väga hea paik tulevastele metsuritele ettevõttepraktika tegemiseks,“ sõnas Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall. Ja lisas, et praktika osakaal ongi õppes suur. „Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu,“ lisas Kall.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. Noored on tublid – nii näiteks on Karlis Kevvai tunnistatud 2015. aastal kooli parimaks õpilaseks, ta on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

The post Hakkaja noor saab hakkama nii koolis kui ettevõttes appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.