„Selles piirkonnas on mitmeid ristipuid,“ rääkis Vinni. „Samas mitte ükski andmebaas või kaardirakendus selle konkreetse kinnistu kohta mingeid andmeid ristipuude kohta ei sisaldanud. Süda aga ei andnud rahu. Vaatasin puid tähelepanelikult ning tekkis tõsisem kahtlus. Igaks juhuks otsustasin kutsuda appi ka asjatundja sihtasutusest Hiite Maja. Vaatasime koos metsa uuesti üle ning oligi selge, et selles metsas on mitmeid ristipuid. Oli täiesti selge, et neid puid tuleb kindlasti säilitada ja seega tööd ümber planeerida,“ rääkis Vinni.

Ristimets Põlvamaal

Metsameister lisas, et ristipuude säilitamisega oli nõus ka metsaomanik, kuigi seadused seda talt ei nõua. Keskkonnaameti andmetel on vähesed ristipuud looduskaitse all, seega sõltub ristipuude säilimine metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast. Metsaomanikul on õigus otsustada, kas metsaraie käigus säilitada ristipuud või mitte.

Läinud aasta kevadeks valmis Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja Maa-ameti koostööna avalik ristipuude kaardikiht, mis on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu. Ristipuude kaardikiht on olemas ka Metsaregistris.

Ristimänd (võru keeles ristipettäi)

Ristipuud kui kultuuripärand ja rituaal Lõuna-Eesti matusekombestikus

Ristipuu (ka ristimänd, ristikuusk jne; lõunaeesti ristikuus´, ristipettäij, ristikõiv – sõltub puu liigist, millesse rist lõigatakse) all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad surnurongiga kalmistule minnes ristimärgi.

Risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline lõunaeestlaste traditsiooniline matusekomme, milles kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on kombeks jne. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad, ristimetsast möödudes aeglustakse autol kiirust ja meenutatakse, kelle mälestuseks see või teine rist on puusse lõigatud. Vanimad seni teadaolevad kirjalikud andmed risti lõikamise kombe kohta pärinevad 17. sajandist.

Ristipuu võib olla ka kuusk.

Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega. Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõekspidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka (allikas: Keskkonnaamet).

The post Metsaühistu päästis ristipuud appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas Põlva linnas, metsaühistu kontoris. Ühistu juhatuse liige
Tarmo Lees andis ülevaate ühistust ning selle tegevusajaloost ja ühistu poolt metsaomanikele pakutavatest teenustest. Muuhulgas ilmnes Leesi jutust tõsiasi, et Eesti suurima metsaühistu liikmete arv hakkas jõudsalt kasvama just aastal 2009, kui ühistu poolt lisandusid senistele nõustamistele-koolitustele ka metsamajandamise teenused, mille järele liikmetel oli ühine vajadus. 159 liikmelt aastast 2008 on tänaseks ühistuga liitunute metsaomanike hulk suurenenud 760 liikmeni ja oluline roll selles on kindlasti just ühiselt korraldatud metsamajandamisega seotud tegevuste korraldamine. Seda ilmestab fakt, et näiteks ühiselt korraldatud maapinna ettevalmistamise, ühiselt hangitud metsapuutaimede ja ka raiete maht alates 2009 aastast on 10 kordistunud.

„Kahetuhande üheksandal aastal hakkas riik SA Erametsakeskuse kaudu edendama ühistute tegevust metsade majandajatena,“ rääkis Lees.

Et teooriale järgneks ka praktika, siirduti peale sissejuhatavat loengut raielangile, kus töö parasjagu pooleli. Metsakonsulent Kalle Peterson selgitas, et langi keerulise reljeefi (lank asub mäenõlvakul) tõttu tuli töid organiseerida n-ö „kompleksmeetodil“ – seal kus võimalik, teeb tööd metsalangetustraktor ehk harvester, kuhu aga masin ei pääse, tulevad langetustööd tegema saemehed. „Neid masinamehi, kes sellisel langil suudavad töötada, on meil vähe,“ rääkis Peterson. „Selleks peab olema „mägieestlane“, kallakutel tuleb olla julge, aga mitte hulljulge. Muidu võib tulemuseks olla ümberaetud masin või miskit veel hullemat.“

Et metsaraie korraldamine ja selleks usaldusväärsete partnerite leidmine on vaid üks metsaühistute poolt pakutavatest teenustest, olid kõne all ka teised ühistu poolt pakutavad teenused. „Meie ühistu poolt korraldatuna saavad metsaomanik kõik vajalikud tööd tehtud,“ rääkis Peterson. „Raie järel maapinna ettevalmistamine, istikute hankimine, istutamine, noorendiku hooldus, hiljem harvendusraie – ühistu aitab kõike korraldada. Tihti tuletame metsaomanikule ka meelde, et nüüd oleks õige aeg üks või teine töö ette võtta. Kui metsaomanik püüaks kõike ise teha, oleks ta hädas. Esiteks peavad tal olema head metsanduslikud teadmised, teiseks tuleb tal ka kõik tööd ise organiseerida. Leida tegijad ja neid kontrollida. Ühistu korraldab tema eest need asjad ära,“ sõnas konsulent.

Petersoni jutust tuli välja ka see, et üksiku metsaomaniku jaoks on mitmed asjad hulga keerulisemad, kui ühiselt ühistu kaudu tegutsedes. Näiteks metsataimede istikuid ei pruugi üksiksoovijale õigel ajal jätkudagi, ühistu kaudu saab aga taimed kindlalt ja soodsalt.

Tudengid tundsid huvi ka selle vastu, et miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja. Kasvava metsa raieõiguse saab ju ka mõnele erafirmale müüa ning omanik peaks olema ju muredest prii! Metsaühistu esindajate vastus küsimusele oli aga tegelikult väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid Põlvamaa Metsaühistuga appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.