„Selles piirkonnas on mitmeid ristipuid,“ rääkis Vinni. „Samas mitte ükski andmebaas või kaardirakendus selle konkreetse kinnistu kohta mingeid andmeid ristipuude kohta ei sisaldanud. Süda aga ei andnud rahu. Vaatasin puid tähelepanelikult ning tekkis tõsisem kahtlus. Igaks juhuks otsustasin kutsuda appi ka asjatundja sihtasutusest Hiite Maja. Vaatasime koos metsa uuesti üle ning oligi selge, et selles metsas on mitmeid ristipuid. Oli täiesti selge, et neid puid tuleb kindlasti säilitada ja seega tööd ümber planeerida,“ rääkis Vinni.

Ristimets Põlvamaal

Metsameister lisas, et ristipuude säilitamisega oli nõus ka metsaomanik, kuigi seadused seda talt ei nõua. Keskkonnaameti andmetel on vähesed ristipuud looduskaitse all, seega sõltub ristipuude säilimine metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast. Metsaomanikul on õigus otsustada, kas metsaraie käigus säilitada ristipuud või mitte.

Läinud aasta kevadeks valmis Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja Maa-ameti koostööna avalik ristipuude kaardikiht, mis on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu. Ristipuude kaardikiht on olemas ka Metsaregistris.

Ristimänd (võru keeles ristipettäi)

Ristipuud kui kultuuripärand ja rituaal Lõuna-Eesti matusekombestikus

Ristipuu (ka ristimänd, ristikuusk jne; lõunaeesti ristikuus´, ristipettäij, ristikõiv – sõltub puu liigist, millesse rist lõigatakse) all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad surnurongiga kalmistule minnes ristimärgi.

Risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline lõunaeestlaste traditsiooniline matusekomme, milles kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on kombeks jne. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad, ristimetsast möödudes aeglustakse autol kiirust ja meenutatakse, kelle mälestuseks see või teine rist on puusse lõigatud. Vanimad seni teadaolevad kirjalikud andmed risti lõikamise kombe kohta pärinevad 17. sajandist.

Ristipuu võib olla ka kuusk.

Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega. Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõekspidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka (allikas: Keskkonnaamet).

The post Metsaühistu päästis ristipuud appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Raielangil said tudengid ülevaate kõigist metsatöödest.

Valikkursust Erametsandus Eestis koordineerib Maaülikoolis Priit Põllumäe. Mõne aasta eest erametsanduse teemalise doktoritöö kaitsnud mehe sõnul on kursuse eesmärk näidata tudengitele, kui suur roll on Eestis erametsaomanikel. „Ligikaudu pool Eesti metsast on eraomandis, aga tihtilugu räägitakse metsandusest ainult riigimetsade näitel,“ sõnas Põllumäe. Kursuse teemad annavad mitmekülgse ülevaate erametsandusest, tudengite ees käivad ka mitmed praktikud ning igal aastal toimub õppekäik metsaühistusse. „Kolmandat aastat järjest oli meie võõrustajaks Põlvamaa Metsaühistu,“ lisas Põllumäe.

Tudengite päev Põlvamaa Metsaühistus algas metsaühistu kontoris, kus võeti jutuks ühistu ja selle tegevus. Tulevased metsandustöötajad said teada, kuidas metsaühistud tegutsevad, milliseid teenuseid pakuvad ja kuidas tekib ühistegevusest kasu metsaomanikule.

Et teooriale järgneks ka praktika, jätkus tudengite päev Põlva lähedal Peri külas asuval metsakinnistul. Tegu on metsamaaga, mis on kaetud PEFC säästva metsamajanduse sertifikaadiga ehk omanik on võtnud endale kohustuse olla metsa majandamisel eriti keskkonnasõbralik ja säästlik. Metsas jagas selgitusi Põlvamaa Metsaühistu metsameister Erki Vinni.

Metsamaterjali koondamine ja väljavedu.

Külastatud metsakinnistul toimuvad parasjagu raietööd. „Saime tudengitele näidata kogu tööde käiku – raiet, saadud materjali sorteerimist ja ladustamist,“ selgitas Vinni. Fakt, et metsatööd toimuvad sertifitseeritud metsas, ei põhjusta Vinni sõnul tööprotsessis suuri muudatusi. „Paberimajandus ehk on veidi keerulisem. Aga töid teeme me igas metsas ühtemoodi säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Selline tööde korraldus on meie ühistus igapäevane,“ lisas Vinni.
Metsameister lisas, et raie järel on plaanis metsauuendus. „Omanik vaatab tulevikku ning koostöös ühistuga paneb langile kasvama uue metsapõlvkonna. Tema teadlik valik oli ka see, et raiesse läks vaid osa raiekõlbulikust metsast.”

Rasked metsamasinad läbivad pikemaid vahemaid treileritel.

Kui mõnikord tekitavad metsatööd, eriti saadud materjali väljavedu üle naaberkinnistu, naabrite vahel vaidlusi ja isegi tüli, siis Põlva Metsaühistus osatakse neid ennetada. „Meie jaoks on loomulik, et töid planeerides suhtleme kõigi nendega, keda tulevased metsatööd puudutavad. Seda nõuavad ka PEFC sertifikaadi tingimused, kuid meie oleme seda teinud enne sertifitseerimist ja teeme seda ka sertifitseerimata metsa puhul,“ rääkis metsameister.

Metsamaterjali sortimentide tundmine on metsameestele oluline oskus.

Ühistu esindajatel tuli vastata ka ühele küsimusele, mida tihtilugu esitavad ühistuga mitteseotud metsaomanikud – miks on metsaomanikule üldse metsaühistut vaja? Kasvava metsa raieõiguse saaks ka mõnele erafirmale müüa ning omanik oleks muredest prii. Metsaühistu vastus küsimusele on aga väga lihtne – erinevalt eraettevõttest ei lõpe metsaühistu suhtlus metsaomanikuga siis, kui lõpevad tööd metsas. Metsaühistud tegutsevad metsaomanike heaks ja kasuks kogu aeg.

The post Metsandustudengid tutvusid metsatöödega appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Vinni ja Põllumäe ei eksinud, kahjustajaks ei ole tõesti põder, vaid hoopis kodukits. Kodukitse üheks lemmikroaks on puude võrsed, lehed ja koor. Söögiks kõlbavad peaaegu kõik puuliigid, välja arvatud haavapuu, mille koor on kitsede jaoks liiga mõru. Nii teevadki kitsekasvatajad oma karjale lisaks heinale talveks oksavihtu, isegi oma aja ära elanud jõulupuu on sobilik ninaesine.

Armas loomake, kes vabalt liikudes puudele ei halasta.

Kuna puukoor soodustab kodukitsede seedimist ning annab loomadele vajalikke aineid, soovitavad kitsekasvatajad võimaldada kitsedel puid koorida, aga ka sarvi sügada. See aga tekitab puutüvedele sügavad haavad.

Sellistest kahjustatud kohtadest algab puu nakatumine.

Artikli juures olevad pildid on tehtud Põlvamaal Veriora vallas. Juba aastaid on seal ühe kitsekasvataja paarikümnepealine kari pääsenud aeg-ajalt naabrite metsa ning lasknud seal võrsete, koore ja lehtedega hea maitsta. Alates 2012. aastast on kitsed kahjustanud poolt ühe metsaomaniku kümnehektarilisest metsast, valdavalt noort puistut. Tänaseks on läinud eineks hektar 2012. aastal istutatud kuuske. Valmiv ja küps mets kitsedele ei meeldi, põhiliselt nosivad kodukitsed metsas kuuske, paju ja leppa.

Kodukits koorib ära ka männipuu.

Kitsekasvatajad on oma foorumis kodukitsede puulembuse kohta kirjutanud, et „Kits ja võsa on lahutamatud sõbrad,“ samuti et „Tõelised kärnerid, mida pikema kerega, seda kõrgemalt on puud pügatud“. Lisaks veel, et kitsed on suurepärased ronijad ja hüppajad, kelle tõkestamiseks peab aedik olema vähemalt poolteist meetrit kõrge. Elektritara peaks olema vähemalt 3–4 traadiga, soovitavalt siiski 5 traadiga. Alumine traat peaks olema üsna madalal, 15–20 cm, et kitsed alt läbi ei pääseks.

Seega pole üllatav, et metsa lähistel lahtiselt peetavad kodukitsed võivad muutuda metsaomanikule tõsiseks peavaluks – kui kitsekari pääseb metsa, toob see kaasa tõsiseid kahjustusi.

Puutumata pole jäänud pea ükski puu.

Erki Vinni sõnab, et on metsades näinud palju ulukikahjustusi, kuid kodulooma kahjustusega pole ta varem kokku puutunud. „Üllatav, et kodukits sellist asja teeb“ ja lisab, et „Kahjustus on kahtlemata ränk. Piltidelt paistab, et kahjustatud on eelkõige puude alumine osa, see, kust palki saaks. Nüüd aga võib puu selle kooreta osa kaudu nakkuse saada, puidu struktuur saab kahjustada ja suurema tuulega hakkavad puud just selle koha pealt murduma. Mina isiklikult soovitaksin selle puistu maha raiuda ja uue rajada, aga eks Keskkonnaameti spetsialistid kohapeal otsustavad, mis oleks metsa jaoks parim.“

„Ulukikahjustused metsas on tavaline asi, nüüdseks on natukenegi reguleeritud kahjude katmise kord. Aga kui tegu on koduloomadega, siis kes katab kahju? Kitsede omanik? Kui ta vastutust ei võta, peab asja lahendama politsei ja kohtu kaudu,“ leiab Priit Põllumäe.

Nii ongi metsaomanik tõsise probleemi ees – kahju on suur, kuid kes hüvitab? Kitsepidaja vastutust endale ei võta. Lahendust antud probleemile püütakse leida Metsaühistu kaasabil.

Tõsi on ka see, et kodukitsede pidamine pole lihtne. Praegu ilmselt Eesti tuntuim kitsekasvataja Martin Repinski on öelnud: «Ütlen ausalt, et nii palju kui olen kitsekasvatajatega suhelnud, siis ühelgi kitsekasvatajal ei ole naabritega häid suhteid.“

The post Kodukits võib metsas palju kahju teha appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.