Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Karlis Kevvai peab praktilist tööd lihtsamaks kui dokumentidega tegelemist.

„Eelmisel aastal ei teadnud ma Põlvamaa Metsaühistust suurt midagi. Siia praktikale tulin eelkõige sellepärast, et saaks kodu lähedal seda teha. Sel aastal aga oli valik juba teadlik. Metsaühistus puutub kokku väga erinevate metsatöödega,“ rääkis Karlis. Praktikal olles teeb noormees kõike – käib saega metsas, planeerib töid, tegeleb dokumentidega ja muidugi vastutab tehtu eest. „Varsti algab istutushooaeg, siis tuleb ka seda tööd planeerida ja teha,“ lisas Karlis.

Seekordne ettevõttepraktika on Karlise jaoks viimane – suvel ootavad ees lõpueksamid. Värske metsur aga kohe tööle ei lähe, hoopiski kaitseväkke. „Selle järel tahan edasi õppida, ikka metsandust,“ on noormees kindel. Kõrgkoolis õppimist ta ei karda, Luua Metsanduskoolist saadud haridus on põhjalik ja hea.

Võsasaag on tulevasele metsamehele väga tuttav.

Põlvamaa Metsaühistut ning Luua Metsanduskooli seob juba pikaaegne koostöö. Aastal 2010 sõlmiti koostöölepe ning sellest ajast alates on Luua Metsanduskooli Põlvamaalt pärit metsandusõpilastel olnud võimalik taotleda Põlvamaa Metsaühistu stipendiumi. Samuti pakub ühistu õpilastele praktikavõimalusi, üle-eelmisel aastal oli praktikal Siim Väise ning nüüd teist aastat järjest Karlis Kevvai.

„Metsaühistu on väga hea paik tulevastele metsuritele ettevõttepraktika tegemiseks,“ sõnas Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna praktika koordinaator Meelis Kall. Ja lisas, et praktika osakaal ongi õppes suur. „Õpilased alustavad praktikat kooli metsades, edasi lähevad aga ettevõtetesse. Seal saavad nad aimu sellest, kuidas käib tegelik tööelu,“ lisas Kall.

Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on Põlvamaa üks neid Eesti piirkondi, kust tuleb Luua Metsanduskooli õppima arvestatav hulk noori – ligikaudu 10% kooli õpilastest on pärit Põlvamaalt. Noored on tublid – nii näiteks on Karlis Kevvai tunnistatud 2015. aastal kooli parimaks õpilaseks, ta on pälvinud ka RMK asutatud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi.

The post Hakkaja noor saab hakkama nii koolis kui ettevõttes appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.