„Selles piirkonnas on mitmeid ristipuid,“ rääkis Vinni. „Samas mitte ükski andmebaas või kaardirakendus selle konkreetse kinnistu kohta mingeid andmeid ristipuude kohta ei sisaldanud. Süda aga ei andnud rahu. Vaatasin puid tähelepanelikult ning tekkis tõsisem kahtlus. Igaks juhuks otsustasin kutsuda appi ka asjatundja sihtasutusest Hiite Maja. Vaatasime koos metsa uuesti üle ning oligi selge, et selles metsas on mitmeid ristipuid. Oli täiesti selge, et neid puid tuleb kindlasti säilitada ja seega tööd ümber planeerida,“ rääkis Vinni.

Ristimets Põlvamaal

Metsameister lisas, et ristipuude säilitamisega oli nõus ka metsaomanik, kuigi seadused seda talt ei nõua. Keskkonnaameti andmetel on vähesed ristipuud looduskaitse all, seega sõltub ristipuude säilimine metsaomanikest ja kohalikust kogukonnast. Metsaomanikul on õigus otsustada, kas metsaraie käigus säilitada ristipuud või mitte.

Läinud aasta kevadeks valmis Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Marju Kõivupuu ja Maa-ameti koostööna avalik ristipuude kaardikiht, mis on kättesaadav Maa-ameti kaardiserveri kaudu. Ristipuude kaardikiht on olemas ka Metsaregistris.

Ristimänd (võru keeles ristipettäi)

Ristipuud kui kultuuripärand ja rituaal Lõuna-Eesti matusekombestikus

Ristipuu (ka ristimänd, ristikuusk jne; lõunaeesti ristikuus´, ristipettäij, ristikõiv – sõltub puu liigist, millesse rist lõigatakse) all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad surnurongiga kalmistule minnes ristimärgi.

Risti lõikamine puusse on tänaseni elujõuline lõunaeestlaste traditsiooniline matusekomme, milles kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on kombeks jne. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad, ristimetsast möödudes aeglustakse autol kiirust ja meenutatakse, kelle mälestuseks see või teine rist on puusse lõigatud. Vanimad seni teadaolevad kirjalikud andmed risti lõikamise kombe kohta pärinevad 17. sajandist.

Ristipuu võib olla ka kuusk.

Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega. Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõekspidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka (allikas: Keskkonnaamet).

The post Metsaühistu päästis ristipuud appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Vinni ja Põllumäe ei eksinud, kahjustajaks ei ole tõesti põder, vaid hoopis kodukits. Kodukitse üheks lemmikroaks on puude võrsed, lehed ja koor. Söögiks kõlbavad peaaegu kõik puuliigid, välja arvatud haavapuu, mille koor on kitsede jaoks liiga mõru. Nii teevadki kitsekasvatajad oma karjale lisaks heinale talveks oksavihtu, isegi oma aja ära elanud jõulupuu on sobilik ninaesine.

Armas loomake, kes vabalt liikudes puudele ei halasta.

Kuna puukoor soodustab kodukitsede seedimist ning annab loomadele vajalikke aineid, soovitavad kitsekasvatajad võimaldada kitsedel puid koorida, aga ka sarvi sügada. See aga tekitab puutüvedele sügavad haavad.

Sellistest kahjustatud kohtadest algab puu nakatumine.

Artikli juures olevad pildid on tehtud Põlvamaal Veriora vallas. Juba aastaid on seal ühe kitsekasvataja paarikümnepealine kari pääsenud aeg-ajalt naabrite metsa ning lasknud seal võrsete, koore ja lehtedega hea maitsta. Alates 2012. aastast on kitsed kahjustanud poolt ühe metsaomaniku kümnehektarilisest metsast, valdavalt noort puistut. Tänaseks on läinud eineks hektar 2012. aastal istutatud kuuske. Valmiv ja küps mets kitsedele ei meeldi, põhiliselt nosivad kodukitsed metsas kuuske, paju ja leppa.

Kodukits koorib ära ka männipuu.

Kitsekasvatajad on oma foorumis kodukitsede puulembuse kohta kirjutanud, et „Kits ja võsa on lahutamatud sõbrad,“ samuti et „Tõelised kärnerid, mida pikema kerega, seda kõrgemalt on puud pügatud“. Lisaks veel, et kitsed on suurepärased ronijad ja hüppajad, kelle tõkestamiseks peab aedik olema vähemalt poolteist meetrit kõrge. Elektritara peaks olema vähemalt 3–4 traadiga, soovitavalt siiski 5 traadiga. Alumine traat peaks olema üsna madalal, 15–20 cm, et kitsed alt läbi ei pääseks.

Seega pole üllatav, et metsa lähistel lahtiselt peetavad kodukitsed võivad muutuda metsaomanikule tõsiseks peavaluks – kui kitsekari pääseb metsa, toob see kaasa tõsiseid kahjustusi.

Puutumata pole jäänud pea ükski puu.

Erki Vinni sõnab, et on metsades näinud palju ulukikahjustusi, kuid kodulooma kahjustusega pole ta varem kokku puutunud. „Üllatav, et kodukits sellist asja teeb“ ja lisab, et „Kahjustus on kahtlemata ränk. Piltidelt paistab, et kahjustatud on eelkõige puude alumine osa, see, kust palki saaks. Nüüd aga võib puu selle kooreta osa kaudu nakkuse saada, puidu struktuur saab kahjustada ja suurema tuulega hakkavad puud just selle koha pealt murduma. Mina isiklikult soovitaksin selle puistu maha raiuda ja uue rajada, aga eks Keskkonnaameti spetsialistid kohapeal otsustavad, mis oleks metsa jaoks parim.“

„Ulukikahjustused metsas on tavaline asi, nüüdseks on natukenegi reguleeritud kahjude katmise kord. Aga kui tegu on koduloomadega, siis kes katab kahju? Kitsede omanik? Kui ta vastutust ei võta, peab asja lahendama politsei ja kohtu kaudu,“ leiab Priit Põllumäe.

Nii ongi metsaomanik tõsise probleemi ees – kahju on suur, kuid kes hüvitab? Kitsepidaja vastutust endale ei võta. Lahendust antud probleemile püütakse leida Metsaühistu kaasabil.

Tõsi on ka see, et kodukitsede pidamine pole lihtne. Praegu ilmselt Eesti tuntuim kitsekasvataja Martin Repinski on öelnud: «Ütlen ausalt, et nii palju kui olen kitsekasvatajatega suhelnud, siis ühelgi kitsekasvatajal ei ole naabritega häid suhteid.“

The post Kodukits võib metsas palju kahju teha appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Enamasti on tormijärgsed koristustööd seotud oluliselt suuremate kuludega ja ettenägematute probleemidega kui raied, mis on pikka aega ette planeeritud ja mida teostatakse korrapärase majandamise käigus. Seetõttu on metsaomanikel enne töödega alustamist tarvis hoolikalt kalkuleerida ja planeerida, kuidas töid korraldada ning läbi viia nii, et lõppkulud ja -kahjud võimalikult väikesed oleksid. Arvesse tuleks võtta ka võimalust, et tänaste tormikahjustuste kõrvaldamiseks on tagasiulatuvalt võimalik tuleval aastal Euroopa Liidu nn „Metsameetmest“ taotleda selleks toetust.

Kas aga „Metsameetme“ toetust, mille maksimaalne määr on 830 €/ha (füüsilisele isikule peale tulumaksu kinnipidamist 664 €/ha) kahjustuste kõrvaldamiseks kasutada, jääb iga metsaomaniku enda otsustada. Miks peaks iga metsaomanik enne hoolikalt toetuse kasutamise või kasutamata jätmise võimaluse läbi kaaluma, selgub allpool praktilise näite varal.

Toetust puudutava küsimusega pöördus Põlvamaa Metsaühistu poole ühistu liige, kellel oli tormis kannatada saanud raieküps kasvav mets kahel hektaril, tagavaraga ligikaudu 500 tihumeetrit. Koos Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesiga vaadati üle ja tehti arvutused erinevate võimaluste kohta kahjustuste kõrvaldamiseks sh nõuded, mis võimaldaksid tuleval aastal tagasiulatuvalt toetust taotleda.

Selgus, et kui metsaomanik soovib taotleda toetust, peab ta arvestama toetuse nõudega, et tal tuleb ise sõlmida leping raietöid teostava ettevõttega ja lepingu alusel ka töö eest ise tasuda. Arvestades, et tormimurru käigus kahjustatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse keskmine turuhind koos käibemaksuga on 16,8 €/tm, oleksid metsaomanikule ülestöötamise kulud seega kokku 8400 eurot, millest käibemaks moodustaks 1400 eurot. Maksimaalse toetuse taotlemise määra alusel oleks sellisel juhul füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik ligikaudu pooleteist aasta pärast saada kahe hektari kahjustuste kõrvaldamiseks toetust peale tulumaksu mahaarvamist 1328 eurot. 

Olukorras, kus füüsilisest isikust metsaomanik ise tellib raieteenuseteenuse, tuleb tal tasuda ka osutatud teenuse hinna sees olev käibemaksu osa (näites 1400 €). Erinevalt metsaühistu poolt pakutavale raieõiguse võõrandamise lepingu alusel tehtavale raiele, kus käibemaksu koormis jääb raiet teostava ettevõtte kanda, on toetust taotledes metsaomaniku kulud isegi arvutuslikult 72 euro võrra suuremad.

Koos läbi vaadanud ja arutanud erinevad võimalused kahjude likvideerimiseks, otsustas ka eelnevalt metsaühistu poolt raiete tegemise kogemusi omav metsaühistu liige loobuda toetuse taotlemisest ja sõlmida metsaühistuga raieõiguse võõrandamise leping

Ka Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok rõhutab, et otsuse langetamisele peab eelnema põhjalik mõttetöö. „See, kas metsaomanik taotleb kahjustuste kõrvaldamiseks toetust, tuleb kindlasti põhjalikult läbi vaagida. Aga hoolimata tulumaksuga maksustamisest tasuks samast meetmest uue metsa rajamiseks toetust küsida küll. Nimelt on võrreldes siseriikliku metsauuendamise toetusega metsameetmes toetuse määrad suuremad ja mõneti suurem lootus toetust saada. Pole saladus, et siseriiklikus metsauuendamise meetmes ei jätku toetusraha kõigile nõuetepärastele taotlejatele juba pikemat aega.“

Metsaomanikule oluline!

„Metsameetmest“ toetuse taotlemiseks peab metsaomanik täpselt järgima toetuse nõudeid. Enne metsas tööde alustamist tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsateatis, millel märgitakse ka kahjustuste põhjus, meie näites torm. Sellele järgneb metsateatise menetlemine ning ekspertiis – tegu on aegavõtva protsessiga, kuna Keskkonnaameti töötajaid on vähe, praegune torm langes puhkuste perioodile ning ka ekspertiis võtab oma aja. Samas on aga ajafaktor metsaomaniku jaoks oluline, kuna ootamise käigus puit ju rikneb.

Teiseks tuleb töötegija leidmiseks võtta hinnapakkumised – kui tööde maksumus jääb alla 5000 euro (käibemaksuta), siis ühelt pakkujalt, kui summa on üle viie tuhande (käibemaksuta), siis kolmelt. Olukord on praegu aga selline, et torm tegi hulga kahju nii riigi- kui erametsas ja metsamaterjali ülestöötajatel on tööjärg pikalt ees. Nii võib kolme võrreldava pakkumise saamine kujuneda erametsaomanikule tõeliseks probleemiks, kuna ettevõtted pole huvitatud kahjustuste üle vaatamisest vaid selleks, et teha hinnapakkumine. Arvestada tuleb ka sellega, et tuulemurru koristamisele kulub hulgaliselt rohkem aega ja tööd kui tavalisele raiele. Seega on ka töö hind kõrgem.

Seega – et taotleda metsas kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud tööde osaliseks hüvitamiseks toetust, tuleb metsaomanikul olla väga tähelepanelik. Tööde tegijaks peab olema hanke tulemusel selgunud parim (ehk odavaima hinna) pakkuja, kelle töö kvaliteet ei pruugi olla metsomaniku jaoks piisav. Ja kuna peaaegu kõik metsandusfirmad on valdavalt käibemaksukohuslased, tuleb metsaomanikul tasuda ka käibemaks.
Lisaks saab toetust taotleda alles tuleval aastal (kogemustele tuginedes võib ennustada, et ilmselt juunikuus) ning kuna kogu protsess on pikk, jõuab toetus metsaomanikuni alles aasta lõpuks.

Meeles tuleb pidada ka seda, et toetus metsameetmest on mõeldud eelkõige uue metsa rajamiseks! Tormikahjude likvideerimiseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetust taotletakse ka uue metsa rajamiseks.

METSAMEETME (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse) tingimused:

• Metsamaa peab olema inventeeritud;
• kahjustuste kohta peab olema tehtud metsakaitseekspertiis;
• metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha;
• kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt 20% katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb;
• kahjustus võib olla toimunud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
• toetust peab taotlema ka uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerumiseks.

The post Tormikahjustuste likvideerimine – toetusega või ilma? appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.