Metsanduse grupi juhatus: Priit Jõeäär, Kalle Põld, Priit Põllumäe; koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Korraldati terve rida metsanduse infopäevi ja avaldati arvamust ka maaelu arengukava metsandust puudutavate meetmete osas. Samuti saadeti uuele valitsusliidule metsandust ja biomajandust laiemalt puudutavad ettepanekud. Tulevikku vaadates kerkis oluliste teemadena üles: metsandus ja keskkonnakaitse, avalik vs erahuvi, talumistasude temaatika, maamaksu teemaatika jt. Samuti arutati koja maaelutoimkonna loomise vajadust ja võimalikke teemasid, mida toimkonna töö raames arutada (maa hind, maa maksustamine, maade sundvõõrandamine, talumistasud, jahinduse teemad jms).

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja koja metsanduse grupi esimees Kalle Põld.

Eesmärgiks võeti ka regulaarse infovahetuse sisseseadmine maaeluministeeriumi ametnikega, kes kureerivad metsanduse teemasid. Vaja on hakata korraldama metsandust puudutavaid ümarlaua kohtumisi. Leiti ka, et Põllumehe Teataja kolleegiumisse võiks kuuluda metsanduse esindaja. Samuti arutati osalise tööajaga töötaja palkamist, kes hakkaks koja juures koordineerima metsanduse küsimusi. Koosolekul leiti, et palgalise töötaja värbamine on vajalik.

Koosolekust võtsid osa metsaühistute esindajad.

Allikas: EPKK

The post Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Metsanduse Grupi juhatus arutas tegevuskava appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Metsaühistu® on erametsaomanikke ühendavate organisatsioonide poolt loodud kaubamärk kõigile ühtsetele kvaliteedistandarditele vastavatele metsaühistutele. Kaubamärgi hoidja on Keskühistu Eramets. Eestis tegutseb aktiivselt kolmkümmend erametsaomanike organisatsiooni, millega on ühtekokku liitunud ligi kümme tuhat erametsaomanikku. Metsaühistu® ühistute liikmed moodustavad sellest kolmandiku.

Suurima liikmeskonnaga on Põlvamaa Metsaühistu, millega 13. mail liitus kaheksasajas liige. „Liikmeid lisandub stabiilselt, laias laastus kümmekond iga kuu. Näiteks jaanuaris oli meil 745 liiget, maikuus aga tõusis liikmete arv kaheksasajani. Anname endast parima, et metsaomanikud saaksid võimalikult hea teeninduse ning oleksid enda organisatsiooniga rahul,“ rääkis Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Erki Vinni.

Põlvamaa Metsaühistu on kaubamärgiga ühinenutest suurima metsamaa pindalaga. Samas vähenes ühistu hallatava metsamaa pindala maikuuks võrreldes aasta alguse seisuga ligikaudu kümne tuhande hektari võrra. „Liikmete hulgast lahkus üks suur metsandusfirma, seetõttu vähenes ka pindala,“ selgitas Vinni.
Liikmete lahkumine ja juurdetulek on ühistute jaoks tavapärane. „Kui näiteks metsaomanik müüb oma metsa ära, pole tal põhjust jääda ka ühistusse. Siiski on lahkujaid vähem kui juurdetulijaid, ka meie vastav „bilanss“ on positiivne,“ lisas Põhja-Eesti Metsaühistu juhatuse liige Kalle Põld.

Liikmete värbamiskampaaniaid Metsaühistu® kaubamärgi alla koondunud metsaomanike organisatsioonid ei korralda. Läänemaa Metsaühistu esindaja Mikk Link sõnas, et prioriteet on olemasolevaid liikmeid võimalikult hästi teenindada. „Meie parim reklaam on rahulolev metsaomanik, kuna liikmeskonnad suurenevad, siis järelikult on rahulolevaid metsomanikke palju,“ rääkis Link.

Metsaühistu® kaubamärgi hoidja, Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeääre sõnul on liikmete arvu kasv tõestuseks ühistute heast tööst. “Liikmete arv näitab ka metsaomanike rahulolu meiega. Kindlasti on selle põhjuseks muuhulgas meie teenuste kvaliteet ning tase – Metsaühistu® eesmärk on olla metsaomaniku esimene ja parim valik mistahes metsandusliku probleemi või küsimuse korral!”

The post Metsaühistu® ühendab kolmandikku ühistegevusse koondunud metsaomanikest appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.