Maapinna ettevalmistamine Haanja vallas

Sok lisas, et järjest enam tuleb ühistul organiseerida metsauuendamine nii, et omanikku kohal polegi. “Näiteks otsustas üks meie välismaal elav liige, et sel sügisel on vaja tema metsas olevad lageraie alad metsastada. Eks seda nõu andis talle ka meie konsulent. Võtsime töö ette ja esmaspäeva õhtuks oli maapind tema metsas ketasadraga ettevalmistatud. Leppisime kohe ka istutajaga kokku, kuidas istikud kätte saab ja millal istutamine võiks alata. Sellele kinnistule istutatakse 10 000 avajuurset Eestis kasvatatud kuuse istikut.”

Sok ei jätnud kiidusõnadeta ka koostööpartnereid, keda sellise töö korraldamise puhul on mitmeid. “Istikud tellisime Keskühistu Eramets vahendusel, maapinna valmistas ette osaühingu Osula Oss traktor. Istutama tulevad osaühing Metsaru tublid töölised. Kindlasti aitab metsaühistu taotleda ka toetuse metsauuendustööde kohta.”

Metsauuendamiseks mineraliseeritud maapind

Sel sügisel istutatakse Võrumaa Metsaühistu korraldamisel rohkem kui 50 tuhat noort puud, peamiselt avajuurseid kuuse istikuid. Metsaomanikud on tellinud ka kuuse ja männi potitaimi, kuid neid vähemal määral. Sügis sobibki paremini kuuskede istutamiseks, niiskust on piisavalt ja päike pole enam nii kuum, samuti on lihtsam taimede transport ja hoidmine.

Kõigile metsaomanikele paneb Erki Sok aga südamele seda, et õigel ajal tehtaks ära maapinna ettevalmistamine. “Sügis on õige aeg maapinna ettevalmistamiseks ka nendel, kes sügisel istutada ei soovi. Sügisene maapinna ettevalmistamine on väga olulise tähtsusega okaspuu loodusliku uuenduse tekkimiseks. Kes soovib kevadel istutada ja maapind on sügisel ettevalmistatud, siis ei teki neil seda olukorda, et taimed on juba olemas, kuid istutada veel ei saa, kuna maapinda ei ole veel jõutud ette valmistada,” räägib Sok. “Väga oluline on küsida nõu konsulendilt, kes oskab ka hinnata, kas langi pinnas näiteks maapinna ettevalmistamist teha võimaldab. Sel aastal on vihmade tõttu pinnas väga vesine.”

See kuuseke on alus tulevikumetsale

Kui riigimetsas algas sügisene metsauuendamine alles neil päevil, siis erametsades on tööd käinud juba nädalaid. „Sügisene aeg on metsauuendamiseks väga hea, kui valida õige kasvukoht ja pinnas – istutada tuleb kindlasti mineraalmuldadele. Meie ühistus on sügisel istutatud juba aastaid ja kõik on õnneks hästi läinud,“ rääkis Helju Leosk Valgamaa Metsaühistust. Ta lisas, et Valgamaal pannakse sügisel kasvama ligikaudu viiskümmend tuhat istikut ja maapinda on ette valmistatud 120 hektarit. „Omanike tellimus oli suurem, kuid paljudes kohtades on pinnas märg ja masin ei pääse peale,“ selgitas Leosk.

Sügisel pannakse kasvama peamiselt paljasjuurseid kuuski.

 
Aktiivsed metsauuendajad on ka Põlvamaa Metsaühistusse kuuluvad metsaomanikud, seal pannakse sügisel kasvama peaaegu sada tuhat noort puud ligikaudu viiekümnel hektaril ja maapinda valmistatakse ette 150 hektarit.

 
Taimede ühishankeid korraldava Keskühistu Eramets vahendusel tellisid metsaühistud sügiseseks istutusajaks 360 tuhat taime, neist enamik (330 000 istikut) on avajuursed kuusetaimed. Samuti on mitmed ühistud saanud istikuid kohalikest puukoolidest, need taimed ühistellimuse arvudes ei kajastu.

The post Erametsades kestavad sügisesed metsauuendustööd. appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Tööd Põlvamaa Metsaühistu istutuspäeval soosis ka ilm

Põlvamaa Metsaühistu korraldas oma istutuspäeva ühistu enda langil, kuhu pandi kasvama ligikaudu kaks ja pool tuhat kuuseistikut. „Istutame juubelimetsa,“ muigas ühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Ja selgitas, et kuusemets saab täiskasvanuks kaheksakümne aastaga, sama ajaga saab aga Põlvamaa Metsaühistu saja aastaseks. Mida aga nüüd istutatud metsaga siis ette võetakse, jääb juba lastelaste otsustada.

Saja aasta pärast on see põlismets.

Põlvamaal käisid metsa istutamas Vara saeveski ja Erametsakeskuse töötajad. Istutustöö ise käis traditsioonilisel viisil – labidaga auk maasse, istik sisse ja muld peale. Veidi oli ka neid taimi, mida sai maha panna istutustoruga. Mõnes mõttes olid need taimed ka erilised – männikärsaku vastu vahaga töödeldud. Metsaühistu mehed selgitasid, et selline tehnoloogia on Eestis veel suhteliselt uus ja nüüd ongi hea võimalus mõne aasta pärast vaadata, kas asjast on ka kasu.

Laupäeval olid istutuspäevad Valgamaa ja Võrumaa Metsaühistus. Ilm seekord metsaistutajaid ei soosinud – päev oli külm ja vihmane. Kuid sellest hoolimata oli osalemine aktiivne – kaasa lõi kümneid inimesi.

Võrumaa Metsaühistu istutuspäeva korraldaja Erki Sok

Võrumaa Metsaühistu korraldas istutamise Haanja vallas, kohas, kus lähedal asub ka 2004. aastal Euroopa Liitu astumise puhul rajatud Miljonipuu lank. „Paneme siin taimed kasvama, pärast käime ka sealt läbi ja vaatame, kuidas metsal läheb,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ja lisas, et Võrumaal tervikuna on metsauuendamine üha aktiivsem. „Sel aastal tuli Võrumaale ühistu kaudu pea kolm ja poolsada tuhat taime. Metsaomanikud mõtlevad metsauuendusele aasta-aastalt üha rohkem, nii on ka taimede kogus kasvanud,“ lisas Sok.

Metsaühistute istutamispäevad ei ole veel lõppenud. Eeloleval reedel ootab huvilisi Põhja-Eesti Metsaühistu (lisainfo siit) ja laupäeval Virumaa Metsaühistu (lisainfo siit).

The post Metsa istutada saavad kõik soovijad appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Prognooside järgi istutatakse sel aastal erametsadesse ligikaudu 10 miljonit taime, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara. Metsa istutamise maht erametsades võiks olla suuremgi, kuid metsaomanikke kimbutab istutusmaterjali nappus.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.

Metsaistutamine Harjumaal

Istutustööd algasid sel aastal väga vara

Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.

Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.

Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Metsa uuendamiseks saab toetust

Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

Metsaühistud kutsuvad istutama

Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsapäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalist www.eramets.ee

The post Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Enamasti on tormijärgsed koristustööd seotud oluliselt suuremate kuludega ja ettenägematute probleemidega kui raied, mis on pikka aega ette planeeritud ja mida teostatakse korrapärase majandamise käigus. Seetõttu on metsaomanikel enne töödega alustamist tarvis hoolikalt kalkuleerida ja planeerida, kuidas töid korraldada ning läbi viia nii, et lõppkulud ja -kahjud võimalikult väikesed oleksid. Arvesse tuleks võtta ka võimalust, et tänaste tormikahjustuste kõrvaldamiseks on tagasiulatuvalt võimalik tuleval aastal Euroopa Liidu nn „Metsameetmest“ taotleda selleks toetust.

Kas aga „Metsameetme“ toetust, mille maksimaalne määr on 830 €/ha (füüsilisele isikule peale tulumaksu kinnipidamist 664 €/ha) kahjustuste kõrvaldamiseks kasutada, jääb iga metsaomaniku enda otsustada. Miks peaks iga metsaomanik enne hoolikalt toetuse kasutamise või kasutamata jätmise võimaluse läbi kaaluma, selgub allpool praktilise näite varal.

Toetust puudutava küsimusega pöördus Põlvamaa Metsaühistu poole ühistu liige, kellel oli tormis kannatada saanud raieküps kasvav mets kahel hektaril, tagavaraga ligikaudu 500 tihumeetrit. Koos Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liikme Tarmo Leesiga vaadati üle ja tehti arvutused erinevate võimaluste kohta kahjustuste kõrvaldamiseks sh nõuded, mis võimaldaksid tuleval aastal tagasiulatuvalt toetust taotleda.

Selgus, et kui metsaomanik soovib taotleda toetust, peab ta arvestama toetuse nõudega, et tal tuleb ise sõlmida leping raietöid teostava ettevõttega ja lepingu alusel ka töö eest ise tasuda. Arvestades, et tormimurru käigus kahjustatud metsa ülestöötamise kompleksteenuse keskmine turuhind koos käibemaksuga on 16,8 €/tm, oleksid metsaomanikule ülestöötamise kulud seega kokku 8400 eurot, millest käibemaks moodustaks 1400 eurot. Maksimaalse toetuse taotlemise määra alusel oleks sellisel juhul füüsilisest isikust metsaomanikul võimalik ligikaudu pooleteist aasta pärast saada kahe hektari kahjustuste kõrvaldamiseks toetust peale tulumaksu mahaarvamist 1328 eurot. 

Olukorras, kus füüsilisest isikust metsaomanik ise tellib raieteenuseteenuse, tuleb tal tasuda ka osutatud teenuse hinna sees olev käibemaksu osa (näites 1400 €). Erinevalt metsaühistu poolt pakutavale raieõiguse võõrandamise lepingu alusel tehtavale raiele, kus käibemaksu koormis jääb raiet teostava ettevõtte kanda, on toetust taotledes metsaomaniku kulud isegi arvutuslikult 72 euro võrra suuremad.

Koos läbi vaadanud ja arutanud erinevad võimalused kahjude likvideerimiseks, otsustas ka eelnevalt metsaühistu poolt raiete tegemise kogemusi omav metsaühistu liige loobuda toetuse taotlemisest ja sõlmida metsaühistuga raieõiguse võõrandamise leping

Ka Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige Erki Sok rõhutab, et otsuse langetamisele peab eelnema põhjalik mõttetöö. „See, kas metsaomanik taotleb kahjustuste kõrvaldamiseks toetust, tuleb kindlasti põhjalikult läbi vaagida. Aga hoolimata tulumaksuga maksustamisest tasuks samast meetmest uue metsa rajamiseks toetust küsida küll. Nimelt on võrreldes siseriikliku metsauuendamise toetusega metsameetmes toetuse määrad suuremad ja mõneti suurem lootus toetust saada. Pole saladus, et siseriiklikus metsauuendamise meetmes ei jätku toetusraha kõigile nõuetepärastele taotlejatele juba pikemat aega.“

Metsaomanikule oluline!

„Metsameetmest“ toetuse taotlemiseks peab metsaomanik täpselt järgima toetuse nõudeid. Enne metsas tööde alustamist tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsateatis, millel märgitakse ka kahjustuste põhjus, meie näites torm. Sellele järgneb metsateatise menetlemine ning ekspertiis – tegu on aegavõtva protsessiga, kuna Keskkonnaameti töötajaid on vähe, praegune torm langes puhkuste perioodile ning ka ekspertiis võtab oma aja. Samas on aga ajafaktor metsaomaniku jaoks oluline, kuna ootamise käigus puit ju rikneb.

Teiseks tuleb töötegija leidmiseks võtta hinnapakkumised – kui tööde maksumus jääb alla 5000 euro (käibemaksuta), siis ühelt pakkujalt, kui summa on üle viie tuhande (käibemaksuta), siis kolmelt. Olukord on praegu aga selline, et torm tegi hulga kahju nii riigi- kui erametsas ja metsamaterjali ülestöötajatel on tööjärg pikalt ees. Nii võib kolme võrreldava pakkumise saamine kujuneda erametsaomanikule tõeliseks probleemiks, kuna ettevõtted pole huvitatud kahjustuste üle vaatamisest vaid selleks, et teha hinnapakkumine. Arvestada tuleb ka sellega, et tuulemurru koristamisele kulub hulgaliselt rohkem aega ja tööd kui tavalisele raiele. Seega on ka töö hind kõrgem.

Seega – et taotleda metsas kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud tööde osaliseks hüvitamiseks toetust, tuleb metsaomanikul olla väga tähelepanelik. Tööde tegijaks peab olema hanke tulemusel selgunud parim (ehk odavaima hinna) pakkuja, kelle töö kvaliteet ei pruugi olla metsomaniku jaoks piisav. Ja kuna peaaegu kõik metsandusfirmad on valdavalt käibemaksukohuslased, tuleb metsaomanikul tasuda ka käibemaks.
Lisaks saab toetust taotleda alles tuleval aastal (kogemustele tuginedes võib ennustada, et ilmselt juunikuus) ning kuna kogu protsess on pikk, jõuab toetus metsaomanikuni alles aasta lõpuks.

Meeles tuleb pidada ka seda, et toetus metsameetmest on mõeldud eelkõige uue metsa rajamiseks! Tormikahjude likvideerimiseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetust taotletakse ka uue metsa rajamiseks.

METSAMEETME (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse) tingimused:

• Metsamaa peab olema inventeeritud;
• kahjustuste kohta peab olema tehtud metsakaitseekspertiis;
• metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 ha;
• kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt 20% katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb;
• kahjustus võib olla toimunud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kalendriaastal;
• toetust peab taotlema ka uue metsakultuuri rajamiseks või maapinna mineraliseerumiseks.

The post Tormikahjustuste likvideerimine – toetusega või ilma? appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär lisas, et sel kevadel sooviti palju nii kuuse kui männi potitaimi. „Metsaomanike huvi nende taimede vastu oli väga suur. Veidi ootamatuna tuli suurenenud nõudlus männi potitaime osas, nii et ei saanud isegi kõiki tellimusi rahuldada,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ostab taimi varakult sõlmitud lepingute alusel eelistatult Eesti taimlatest, kuid kui Eesti taimlates taimi ei jätku, hangitakse neid ka kaugemalt. „Avajuurse kuuse taimed pärinevad sel aastal enamus Läti ja Leedu taimlatest. RMK taimlad on küll Eesti suurimad, kuid nende kasvatatud metsataimedest  erasektorile ei jätku, nõudlus on lihtsalt niivõrd suur ning RMK rahuldab eelkõige oma vajadused,“ lisas Jõeäär.

Jõeäär lisas, et taimede ühishankest tõuseb kasu eelkõige erametsaomanikele. „Esiteks on taimede hind tänu suurtele kogustele kindlasti parem, kui see oleks juhul, kui metsaomanik hakkaks taimlast ostma vaid endale vajaminevat kogust. Teiseks on taimede hind üle kogu Eesti metsaomanikele ühesugune, ükskõik kas metsaomanik asub Saaremaal või Võrumaal. Keskühistu Eramets korraldab taimede veo ühistutesse ning metsomanik ei pea sõitma taimede järele kuhugi Eesti teise otsa,“ selgitas Jõeäär.

Ühishanke tulemusena saadud taimed jagunevad vastavalt varem esitatud tellimustele metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle neljasaja tuhande taime. Võrumaale läheb üle 340 tuhande metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 tuhat taime. Kõige enam soovitakse Põlvamaal istutada avajuurset kuuske (ligikaudu 283 tuhat taime) ning männi potitaimi (peaaegu 78 tuhat taime), kuuse potitaim on populaarseim Võrumaal (ligikaudu 113 tuhat taime) ning kase potitaim Kohila Metsaühistu liikmete hulgas (peaaegu 37 tuhat taime).

Võrreldes eelmise aastaga on metsauuendamine oluliselt kasvanud näiteks Võrumaal, rääkis Võrumaa

Metsaomanike Liidu esindaja Erki Sok. „Sel kevadel on toimunud Võrumaal hüppeline metsuuendustööde kasv. Istikuid telliti meie metsaühistu kaudu möödunud aastal 156 tuhat, sel aastal üle 340 tuhande. Samas proportsioonis on kasvanud ka maapinna ettevalmistamise soovid, kui arvestada juurde selle kevade tarbeks eelmisel sügisel tehtud tööd. Kui eelmisel aastal sooviti abi istutaja leidmisel vaid mõnele tuhandele istikule, siis sel aastal aitame istutada peaaegu 20 000 istikut“, ütles Sok. „Taimede ühistellimise mahud on aasta-aastalt kasvanud. Kuigi igal aastal on pidevalt kimbutanud taimede nappus mõne istiku osas, oleme siiski suutnud peaaegu kõigile istutusmaterjali organiseerida.“

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem tõusis taimede arv pea üheksasaja tuhandeni ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv tõusis üle kahe miljoni – 2 020 350 metsataime.

SA Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari ulatuses, 2014. aastaks oli taotluste maht kasvanud üle kahe korra (2374 hektarit), ning kasv jätkus ka 2015. aastal (2559 hektarit).

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun sõnas, et kasvu taga on mitmeid tegureid: „Nii metsaomanike teadlikkuse kasv (üha rohkem on neid omanikke, kes metsa omamisse tõelise peremehetundega suhtuvad), otsetoetused kui ka metsaühistute tõhus abi. Toetusraha kipub paraku nappima. Õnneks on toetuse jagamise mehhanism üles ehitatud põhimõttel, et väiksema toetussumma küsijad saavad toetuse täies mahus kätte ning suurematele jääb samavõrd, kui väiksematele jagus. Nii julgustabki toetussüsteem ennekõike väikemetsaomanikke aktiivsemalt metsakasvatusega tegelema“.

The post Erametsadesse istutatakse miljoneid uusi puid appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.