Aeg: 29. mai 13:00

Asukoht: Tallinnas Toompeal, Riigikogu hoone ees

Registreerumine: täida see registreerumisvorm

Miks meeleavaldus toimub? 

Viimasel ajal on aina teravamalt päevakorda kerkinud probleemid maa- ja erametsaomanike õiguste piiramisest looduskaitselistel eesmärkidel. Lugematutest piirangutest tulenevad kompensatsioonid on ebaõiglased (hüvitised on sarnasel  tasemel aastast 2008). Lobitöö ja läbirääkimised ei ole paraku tulemust andnud. Eesti Erametsaliit on olukorda analüüsinud ning leidnud, et käes on aeg oma õiguste eest avalikult seista. Lisaks ilmnes erametsaomanike seas läbiviidud küsitluses valmisolek ja soov meeleavalduses osaleda. Tänastest ja peagi lisanduvatest piirangutest saad lähemalt lugeda erametsaliidu lehelt.

Mida meeleavaldusel nõutakse?

• Õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmine metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud maa kasutamiseks (kohene raieküpse metsa turuhind + iga-aastane hüvitis). Praegused hüvitised ei kata omanikele saamata jäävat tulu.
• Looduskaitse alla võetava eraomanduses oleva metsa asendamine riigile kuuluva majandusmetsaga, et eraomanik saaks oma metsa majandamisega jätkata. Praegused regulatsioonid looduskaitsealuste metsade asendamist riigi maaga ei võimalda.
• Maatulundusmaa maamaksu tõus peab jääma aastas 10% piiresse, nagu enne maade korralist hindamist maaomanikele lubati.
• Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Kuidas meeleavaldus välja näeb? 

Ärgas kodanikkond ja oma õiguste eest seismine on demokraatia selgroog. Me ei vastanda end looduskaitsele. Küll aga toome välja, et piirangute ebaproportsionaalne laienemine, ebaõiglane hüvitiste süsteem, vohav bürokraatia ja poliitikute täitmata lubadused on kujunenud meie jaoks liiga teravaks probleemiks. 

Et oma sõnumeid paremini kohale viia, hõivavad Riigikogu esise üheks päevaks lugematud puuistikud ja inimesed, kes enam oma metsas vabalt tegutseda ei saa.

Täpne ürituse programm on koostamisel ja see avaldatakse peagi Eesti Erametsaliidu kodulehel ning ürituse lehel Facebookis.

Kuidas osaleda?

Kui soovid oma maad puudutavates küsimustes kaasa rääkida, siis ära jää lootma, et keegi teine sinu huvide eest Riigikogu hoone ees seisab. Tule osale meeleavaldusel!

Transport

Kui vajad meeleavaldusele sõiduks transporti, siis anna oma tulekust teada hiljemalt 22. mail ja Eesti Erametsaliit tagab tasuta transpordi meeleavaldusele ja tagasi.

Lisaküsimuste korral võta meiega ühendust

The post Maaomanike meeleavaldus 29. mail appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Viimasel 7-8 aastal on ühise hankimise raames kõige enam tellitud kuusetaimi. Nii moodustasid näiteks 2015. aastal kuusetaimed ca 90% hangitavatest taimedest, aga eelmisel aastal langes see alla 33%. Aja jooksul on tubli kasvu teinud läbi männitaimede osakaal, ulatudes nüüd ca 30% lähedale. Aga suurim kasv on 2023. aastal olnud just kasetaimedel (34%). Suure tõusu on teinud läbi ka erinevad muud taimed, näiteks sanglepp. Kättesaadavamaks on muutunud mitmed erilisemad liigid nagu lehis, tamm, haab.

2-aastased kasetaimed on kõige nõutumad

Kase puhul on ühtemoodi suur huvi nii poti- kui ka avajuursete taimede osas ning praeguseks on Metsaühistu hanke raames nii mõnigi väga soovitud taimesort juba otsa saanud. „2-aastase avajuurse kasetaime vastu oli väga suur huvi. Seda ka põhjusega – taimed on suured ja tugevad“, toob välja Metsaühistu tegevjuht Priit Põllumäe. Ta lisab, et metsaomanikud soovivad üha rohkem just suuremaid taimi. Mõned omanikud ja metsakasvatajad panustavad suurele avajuursele taimele, potitaimede soovijad eelistavad väiksemat taime, mis on suurema mullapalliga. „Ilmastik mõjutab täna kasvama minekut palju ning eks igaüks sõltuvalt kasvukohast, püüab neid ilmastiku negatiivseid mõjusid võimalikult minimeerida.“ lisab Põllumäe.

On tõenäoline, et suuremaid kase taimi soovitakse kasutada rohkem metsastamisel. „Metsastamise vastu on maaomanikel huvi suurenenud ning natukene on seda märgata ka taimede tellimises“ sõnab Põllumäe. Siiski ei ole kuhugi kadunud ka huvi männi ja kuuse vastu, sest puuliigi valik tuleb uuendades või rajades teha ikka kasvukohatingimusi arvestades. Metsa sihipärane ja aktiivne uuendamine on positiivse mõjuga tema süsiniku sidumise võimele ning tagab omanikule väärtusliku tulevikumetsa.

Taimede tellimine kevadiseks istutamiseks

Kevadiseks istutushooajaks käib taimede tellimine suure hooga ja nagu öeldud, siis mitmed taimesordid on juba otsagi saanud.

Vaata kevadist taimede valikut ja saadavust ning tutvu lähemalt tellimise infoga.

The post Selle aasta istutushooaja staar on kask appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

The post Valgustusraie õppepäev appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Toimumiskoht: Koela küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond (vaata asukohta kaardil)
Osalemistasu: tasuta
Registreerimine: Täida registreerimisvorm siin lingil või helista 5348 3252

Korraldamist toetab SA Erametsakeskus.

The post Osale metsataimede istutamise õppepäeval appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

• Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
• Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
• Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.
• Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.
• Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.
• Kehtivad metsa inventeerimisandmed on kohustuslikud:
  • Üle 5 ha suurustes metsades tööde teostamiseks füüsilisest isikust metsaomanikel
  • Erinevate metsandustoetuste taotlemiseks

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

The post Läheneb metsamajandamiskava toetuse tähtaeg appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Kas Sina tead, mida metsaomanikuna erinevates metsa kasvufaasides ja hooaegadel tegema pead ning kuidas kõige vastutustundlikumalt töid teostada? Kas tead ka, milliseid metsatöid riik toetab ning et Sul on võimalik suur osa metsa majandamisekuludest toetusena tagasi saada? Toetusi on teisigi!
Eesti erametsaomanike keskmiseks metsaomandi suuruseks on 6,4 ha, mitmete metsatöid teostavate ettevõtete jaoks on see liiga väike ala, mis tingib kallima hinna või teenusepakkujate tööde teostamisest keeldumise. Siiski on metsaomanikel ühiselt tegutsedes võimalik kõik vajalikud tööd kvaliteetselt ning soodsatel tingimustel edukalt läbi viia.

Selleks on metsaomanikud loonud Metsaühistu, kes seisab metsaomanike huvide eest ning aitab metsa vastutustundlikult majandada ning metsa väärtust tõsta. Kas Sina tead, kuidas oma metsa eest hoolitseda ja selle väärtust tõsta?

Kõik algab plaanist

Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava. Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.
Kuidas seda kõige paremini teha? Selles tulevad appi Metsaühistu spetsialistid, kes annavad nõu ning aitavad metsamajandamise kava kokku panna.  Metsaühistu korraldab metsaomanikele ka mitmeid õppepäevi metsanduslike teadmiste ja oskuste levitamiseks. Õppepäevadel jagatakse nii praktilisi oskusi (näiteks võsasae kasutamine), tutvustatakse seadusi ja reegleid (näiteks metsaomaniku maksuteemade avamine) kui ka õpetatakse loodustarkusi (näiteks ravimtaimede õppepäev). Õppepäevadele on oodatud nii Metsaühistu liikmed kui kõik metsahuvilised kui ei ole piiritletud teisiti.

Metsa hooldamine

Kui Sa ei ole varem, midagi oma metsaga ette võtnud või pole seda järjepidavalt teinud, vajab Su mets suure tõenäosusega hooldamist. Mida see täpselt tähendab, aitavad taas Metsaühistu spetsialistid ühiselt välja selgitada.
Tavaliselt on selleks hooldusraie. Sõltuvalt metsa vanusest ja puude keskmisest jämedusest kas valgustus- või harvendusraie. Kui Sul on metsaomanikuna endal piisavalt aega, oskusi ja vahendeid nende tööde tegemiseks, saad Metsaühistust kasulikke nõuandeid. Kui vajad abi, leiab Metsaühistu oma usaldusväärsete koostööpartnerite hulgast tööde tegija.
Hooldusraie tööde läbiviimiseks on võimalik saada ka toetust, selle taotlemisel on samuti abiks Metsaühistu.

Metsa hoolduse alla käivad veel mitmed erinevad tööd, millele algaja metsaomanik alati tähelepanu ei oska pöörata. Näiteks tasub noorendikke kaitsta ulukite eest, kasutades selleks spetsiaalsed vahendeid – repellente.

Metsaraie ja puidu müük

Paljud metsaomanikud soovivad oma metsast saada majanduslikku tulu, milleks on puidu müük. Raietööde korraldamine ja varutud puidu müük on Metsaühistule igapäevane tegevus. Miks teha seda läbi Metsaühistu? Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa, aitab Metsaühistu samuti oma spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega leida parima lahenduse.

Uue metsapõlvkonna rajamine

Metsamajandamise juurde käib kindlasti ka uue metsa kasvatamine. See on oluline kohe alguses hästi läbi mõelda, sest praeguste otsustega määrad sa ära, milline on mets sinu lastelastel. Metsaühistu aitab nõuga ja abi saad nii planeerimiseks kui tööde läbiviimiseks. Metsaühistu spetsialistiga koos pannakse paika, millist puuliiki kasvatada ja millist uuendusmeetodit (looduslik uuenemine, külvamine või istutamine) kasutada. Ühistust saab metsaomanik tuge ka tööde tegemiseks – maapinna ettevalmistamiseks ning vajadusel istutamiseks.

Metsaomaniku jaoks on väga oluline ka see, et Metsaühistu abil saab juba varakult tellida vajalikke puutaimi. Ühistellimused tagavad kvaliteetse ja kontrollitud taimematerjali, ning ka taimede kättesaamine on lihtsam – Metsaühistud asuvad üle Eesti. Ning vähetähtis pole ka metsauuenduseks antav toetus – sedagi taotleda aitab Metsaühistu.

Liitu Metsaühistu perega!

Metsaühistu on metsaomaniku jaoks nagu toetav pere, mis aitab kõigi (metsa)küsimuste korral.Või argisemalt – Metsaühistu on nagu metsandusfirma, kus sina, metsaomanik, oled üks omanikest. Olgu sinu metsamaa suur või väike – Metsaühistus on kõigi liikmete hääled võrdsed ning ühistu tegutseb just sinu huvides!

Võimalus meie perega liituda on kõigil metsaomanikel. Artikkel ilmus ka Maa Elu lisas Metsaomaniku ABC

The post Kas Sina tead, kuidas oma metsa väärtust tõsta? appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. SA Erametsakeskuse kaudu toetatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, maapinna ettevalmistamist, taimede istutamist ja kuni kolme aasta metsapuutaimede hooldamist. Hoolduse käigus tuleb eemaldada taimede kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad.

Kevadel istutatud kuused.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka eelneval aastal.

Maapinna ettevalmistamise toetus – Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei loeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40×40 cm. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Metsataimede ostmise ja metsaistutustööde toetus – Taimede soetamise kohta pole enam vaja esitada arvet ja maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus on 400 €/ha.

Metsakultuuri hooldamise toetus – Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus on 96 eur/ha.

Hooldatud kuusekultuur saab kiirema kasvuhoo!

Metsa uuendamise toetus on väga oluline, kuna metsauuendamine on päris kallis ettevõtmine. Sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700-900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha.

The post Veel saab taotleda metsa uuendamise toetust appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Kõige tavalisem tegevus metsaühistutele on raietööde korraldamine ja varutud puidu müük. Kindlasti tasub metsaomanike teha seda metsaühistu abil! Põhjus selleks on lihtne – puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted. Väikeste puidukogustega on aga suurte tööstuste müügiplatsidel raske juurde pääseda. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on aga piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurte tööstuste juurde. Metsaühistus on tööl spetsialistid , kes peavad tööstustega läbirääkimisi paremate tingimuste saamise üle. Kõik see võimaldab ka väikeste puidukoguste eest saada konkurentsivõimelist hinda, mida muidu ükski väikemetsaomanik eraldi ei saaks.

Puidu teekond ostja juurde algab vahelaost.

Metsaühistust saad abi ka siis, kui soovid oma metsakinnistut või raieõigust enampakkumisel müüa. Kindlasti võta sel puhul ühendust metsaühistuga, kuna see tegevus nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi.

Üsna tavaline on see, kui metsaomanik paneb enampakkumisele raieõiguse. See tähendab, et enampakkumise võitja saab endale õiguse raiuda mingilt piiritletud osa metsast. Metsaühistu aitab hinnata raielanki, mille alusel lepitakse metsaomanikuga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistuläbi avaliku enampakkumise ning aitab metsaomanikku müügilepingu sõlmimisel.

Nii puidu kui raieõiguse müügi puhul jääb metsamaa endiselt omanikule, ostja saab endale metsast saadud puidu. Omanikul on kohustus langid taasmetsastada, ka sellega aitab ühistu – nii sobivate puuliikide valikul, maapinna ettevalmistusel, istutusmaterjali või seemnete hankimisel ja tööde korraldamisel. Kui omanik soovib, teeb ühistu kõik need tööd ära nii, et omanikul endal pole vaja kohalegi tulla.

Puudest saab puit raietööde käigus.

Vajadusel aitab ühistu korraldada ka terve kinnistu müüki. Metsakinnistu enampakkumise korraldamisel hindavad Metsaühistu spetsialistid maa ja seal kasvava metsa väärtust, mille alusel lepitakse müüjaga kokku alghinnas. Seejärel viib ühistu läbi enampakkumise ning aitab metsaomanikku vajalike dokumentide vormistamisel.

Kokkuvõtteks tuleb rõhutada, et kõigi metsaga seotud tehingute puhul tasub metsaomanikul küsida nõu ja abi lähimast metsaühistust. Metsaühistud kui metsaomanike enda organisatsioonid on orienteeritud metsaomanike huvidele. Puidu ja metsa müügi puhul on alati eesmärk saada õiglane ja ostja jaoks parim hind. Enampakkumiste puhul aitab metsaühistu määrata alghinda, millest väiksema hinnaga ei ole väärikas oma metsa või raieõigust müüa. Metsaühistus usutakse, et juba alghind peab olema müüja suhtes lugupidav ja tema vara väärtust õiglaselt peegeldav.

Kokkuvõtteks paneme kõigile metsaomanikele südamele – kui soovite metsa raieõigust või ka metsamaad müüa, pöörduge Metsaühistusse. Ka siis, kui te pole ühistu liige. Ja ka siis, kui te ei soovi tehingut läbi metsaühistu teha. Ühistu annab endast parima, et igal juhul oleks tehing aus ja õiglane ning unustatud poleks müüja huve.

Metsaühistute enampakkumistega saab tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/pakkumine/

The post Metsa või puidu müügil kasuta Metsaühistu teenuseid appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

SBP sertifikaadi mitmed nõuded on sarnased FSC ja PEFC sertifikaadiga. Üheks peamiseks küsimuseks kogu protsessis on aga metsaomanike huvi oma metsa majandamine sertifitseerida. Kas metsaomanikud on sellest huvitatud, küsis Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun oma ettekandes. Ning vastas – metsaomanik sertifitseerib siis, kui turg annab selge ja järjepideva signaali, et sertifitseeritud puitu on vaja ning kogu protsess on lihtne, mugav ja vähekulukas!

Energiapuidu ja metsasertifitseermise teemad tõid kokku palju huvilisi.

Samas on nõudlus sertifitseeritud puidu, sealhulgas energiapuidu järele tõusuteel. Erametsaomanikel on võimalik oma metsamajandamine sertifitseerida individuaalselt või ühineda mõne rühmasertifikaadiga. Näiteks FSC rühmasertifikaat on Rakvere Metsaühistul, Keskühistu Eramets omab PEFC rühmasertifikaati. Rühmasertifikaadi omanikke on Eesti veelgi, metsaomanikel tasub võimalusi uurida oma metsaühistust.

Jaanus Aun rõhutas muuhulgas, et pool Eesti aastasest küttevajadusest katavad fossiilsed kütused, kuid nende osakaal kahaneb. Energiapuidu ressurssi on meil praegu aga piisavalt. Et seda ka välisturgudel pakkuda, ei saa enam ilma sertifitseerimiseta.

Eesti kõige tavalisem energiapuit on riidas kõigil ahjuomanikel.

Täna omab SBP sertifikaati 10 Eesti ettevõtet, üle maailma on sertifitseeritud 115 tootjat. Seminaril jagas oma kogemusi pelletite tarneahela sertifitseerimisel OÜ Purutuli kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros. Kõlama jäi mõte, et kuigi kogu protsess oli aeganõudev – ühtekokku võttis see aega poolteist aastat – on saadav kasu seda väärt. Esile võib tõsta müügivõimaluste säilitamise ja avardumise, samuti lihtsustus asjaajamine suurklientidega. Neil, kes kaaluvad kas sertifitseerida või mitte, soovitas Aros eelkõige teha endale selgeks sertifitseerimise vajadus ning varuda selleks aega.

The post Energiapuiduga tegeledes on sertifitseerimine oluline appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.

Metsi jätkusuutlikuks majandamiseks on oluline teada Eesti metsade olukorda. Võrreldes sajanditaguse ajaga on Eesti metsade pindala suurenenud. Kui 1958.a oli Eesti metsasus 29%, siis sellel aastal on see juba 53%. Kordades on kasvanud metsade tagavara viljakamate pindade metsastamise ja metsistumise tagajärjel, millega on märgatavalt tõusnud keskmine hektari tagavara. Oluline põllumaade metsastamine toimus Eestis kahel perioodil 60- ja 90-ndatel. Metsade kuivendamise tagajärjel muutus metsamuldade boniteet ja metsade viljakus. Seetõttu jõuavad paljud Eesti metsad küpsusfaasi lähiaastatel. Näiteks on meil enamus männikud vanuses 50-80 aastat. Täna on küpsete metsade pindala kordades suurem kui 40 aastat tagasi.

Praegune olukord on selline, et hetkel ja kohe on tulemas raieküpseid puistusid. Eestis arvutatakse aastased raiemahud metsade juurdekasvu andmete alusel. Mida vanemaks jäävad meie metsad, seda väiksem on juurdekasv.

Metsamajandamise eesmärk on vanemad metsad, mis ei ole enam nii tootlikud, maha raiuda ja kasvatada uuem mets peal, et hoida aasta keskmist juurdekasvu selle ala kohta suurena. Raiemahtude määramisel peaksime sellest juhinduma. Kaks erinevat metoodikat on näidanud, et raiemaht Eestis on viimased viis aastat püsinud stabiilne.

Allikas: Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda

The post EPKK Keskkonnatoimkond arutas metsa küsimusi appeared first on Loode-Eesti Metsaühistu.